menu

Suitsetamisest loobumine: Kas tahtejõud on loobumisel vajalik? EI!

Suitsetamisest loobumine on aina aktuaalsem teema. Igal aastal, loobub Eestis suitsetamisest aina enam inimesi. Nad teevad seda, sest nad on mures oma tervise ja laste pärast, nad tunnevad survet sõprade, sugulaste ja ühiskonna poolt. Ei olegi tegelikult tähtis, miks nad selle otsuse teevad, kuid nad otsustavad, et nüüd ei suitseta nad elu lõpuni. Kirjutan seda postitust sellel eesmärgil, et aidata suitsetajatel saavutada edu, aidata mõista, miks traditsioonilisi meetodeid kasutades nii paljud suitsetajad ebaõnnestuvad.

Hetkel kui suitsetaja hakkab heietama loobumise mõtteid, hiilib temasse paanika, hirm ja ebakindlus. Suitsetaja tunnetab, et suitsuta ei ole ta elu täisväärtuslik – ta kardab, et jääb alatiseks millestki puudust tundma. Tekib hirm, et suitsuta ei naudita enam seltskondlikke üritusi, ei tulda toime stressiga, kaob viis, kuidas oma igavust peletada. Ta on mures, et kõik muutub ja ta peab teadlikult panema vastu kiusatusele suitsetada. Lõppude lõpuks- talle ju meeldib suitsetada ja loobudes toob ta ohvriks nii naudingu kui ka teised suitsetamisega kaasnevad lisaväärtused. Seega, kui ta üritab loobuda, siis kõik need mõtted tekitavad tugeva masenduse ja depessiooni, ta tunneb, et on toonud reaalse ohvri, et ta on pidanud millestki olulisest loobuma. Kahjuks, kui suitsetaja kogeb masendust ja depressiooni laadset tunnet, siis ta tahab teha vaid üht – suitsetada. Ja kuna suitsetamine ei ole enam lubatud, on masendus mitmekordne ja väljapääsu ei paistagi olevat…

Kõik eelpool öeldu iseloomustab tahtejõuga suitsetamisest loobumist. Tahtejõuga suitsetamisest loobudes loobute te millestki, mida te naudite, millestki, mis teile meeldib, millestki, milles on teie jaoks mõte. Just tahtejõu kasutamine loobumisel, on peamine ebaõnnestumise põhjus, mitte stress ega halvasti valitud aeg. Peamine läbikukkumise põhjus on: kui suitsetaja teeb otsuse loobuda ja kustutab oma viimase suitsu, siis ta usub ta ikka, et suitsetamine pakub naudingut. Kui suitsetaja kustutab oma viimase suitsu ja arvab ikka, et suitsetamine on naudingut pakkuv tegevus, siis miks peaks see nägemus muutuma? Ei muutugi. See ainult kinnistub. Südamesse hiilib kurbus ja igatsus ning suitsetaja jääb meenutama neid mõnusaid hetki, mis möödusid suitsuga ja just analoogsed hetked suitsuta, muutuvad hetkedeks, kus suitsetaja peab teadlikult tahtejõuga suitsetamisest hoiduma.

Ma mäletan millise õuduse ja hirmuga ma nägin, kuidas mu vanaisa viimased kuud kopsuvähiga võideldes möödusid. See tekitas minus hirmu ja stressi – nendel kuudel suitsetasin ma oma kaks korda rohkem kui muidu. Mida enam ma mõtlesin vanaisa piinadele, mida enam oli mul ebaõnnestunuid katseid suitsetamisest loobuda, mida enam ma üritasin suitsetamist kontrollida, seda rohkem ma suitsetasin. Minu päevaste sigarettide kogus kasvas viimastel aastatel kuuekümne sigaretini päevas – 3 pakki iga päev.

2007 aasta jaanuaris õnnestus mul lõpuks suitsetamine maha jätta. Nagu öeldud, ei ole suitsetamisest loobumisel tahtejõudu tarvis, kuid seda vaid juhul, kui sa mõistad suitsetamise tegelikke põhjuseid. Kui suitsetaja kasutab loobumisel tahtejõudu ja kukub läbi, kirjutatakse ebaõnnestumine puuduliku tahtejõu või ebapiisava motivatsiooni arvele.

Kuid tegelik põhjus ei ole olematus tahtejõus, miks suitsetajad peavad suitsust loobumist nii raskeks. Tegelik põhjus on soovide konfliktis. Ühest küljest teab suitsetaja, et suitsetamine rikub tervist, on kallis ja räpane tegevus. Teisest küljest on ta veendunud, et suitsetamine aitab keskenduda, lõdvestab, peletab igavust ja leevendab stressi. Suitsetaja avastabki end olukorras, kus hoolimata sellest, et mahajätmiseks on mitmeid häid põhjuseid, on tema silmis ka jätkamisel suured boonused – suitsu ihaldusväärsus ei kao kusagile. See on see “sõda”, mis toimub suitsetaja peas ja on tõeline põhjus, miks mahajätmine nii raske näib. Kuna moodne meditsiin on seisukohal, et see stress, ärevus, paanika tulenevad nikotiini füüsilistest mõjudest, siis seepärast otsitaksegi lahendust tablettide ja ravimite näol. Seepärast ongi kõik taolised lahendused niivõrd ebaefektiivsed ja mahajätmine näib nii ületamatult raske. Kui sa arvad, et naudid suitsu hommikukohvi kõrvale enne mahajätmist, siis ei muuda su meelt ükski tablett ja sa pead teadlikult tahtejõuga hoiduma, et sa ei teeks enam seda suitsu.

Nikotiini füüsilised võõrutussümptomid on võrreldavad kerge näljatundega, mille suitsetaja eemaldab hommikuse esimese suitsuga ja siis kõikde teiste traditsiooniliste suitsudega (peale kohvi, ummikus, töö juures pausidel, peale lõunat, peale läbirääkimisi, peale õhtusööki, enne magamaminekut jne). Turundajad, kes müüvad nikotiini sisaldavaid plaastreid, elektroonilisi sigarette ja muid nikotiini manustamise vahendeid, rõhuvad oma reklaamides suitsetajate hirmudele, kus nad kirjeldavad neid piinasid, mis kaasnevad suitsunäljaga ja söödavad ette enda tooteid, mis kaotavad piinad. Kasutatakse fraase nagu „Kontrolli enda suitsunälga 24 tundi ööpäevas“. Kuid see on lihtsalt vale! Suurem osa nikotiinisõltlastest magab igal ööl 8-9 tundi tundmata mingeid piinu. Enamus neist ei ärka öösel kordagi ülessegi. Just taolised hirmutamised, kus sulle sisendatakse, et suitsetamise mahajätmine on väga raske, hoiavadki sind lõksus ja sa arvad, et vajadki neid lisavahendeid, et suitsetamise mahajätmisega toime tulla. Need hirmutamised panevad sind tundma nõrgana, sest juba mõte mahajätmisest tekitab paanikat.

Kui sa loodad suitsetamisest loobumisel tahtejõule, on see sama, mis minna dieedile. Kui sa lõpetad dieedi tõttu oma lemmik toidu söömise, tunned sa end kohe ilmajäetuna ja söök ei ole mitte vähemväärtuslik, vaid sa ei jõua ära oodata, mil dieet läbi saab, et uuesti oma lemmiktoitu nautida. Sama on suitsetamisega. Kui sa tunned, et suits pakub sulle midagi, hoolimata sellest, et tahad sellest lahti saada, siis tunned sa peale mahajätmist, et oled millestki ilma jäänud ja ainult loogiline on sellest millestki puudust tunda. Kuid kui sa mõistad suitsetamise tõelist iseloomu, sa mõistad, kuidas nikotiin trikitab sinu ajuga ja mõistad, et suitsetamine hoopis ei lase sul lõdvestuda, on sinu stressi ja igavuse peamiseid põhjustajaid, siis on ju loogiline järeldada, et suitsetamisest loobumine on lihtne ja puudub vajadus ka tahtejõu kasutamise järgi.

Kui sa ei taha suitsu teha, sest sa mõistad, et sel puudub igasugune positiivne omadus, siis miks oleks sul vaja kasutada selle mittetegemiseks tahtejõudu?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.