Suitsetamine ja kaal
Suitsetamise ja kaalujälgimise vaheline seos loob tänase päevani palju segadust. Liikvele on lastud mitmeid müüte, et hoida suitsetajaid oma lõa otsas. Antud teema juures tuleb tegelda kahe müüdiga: esiteks arvamus, et suitsetamine aitab kaalu kontrollida – kas isu alandajana või toimib nikotiin ainevahetuse kiirendajana. Teine müüt on, et suitsetamise mahajätmine garanteerib kaalutõusu.
Paljud suitsetajad väidavad, et suitsetamine aitab isusid kontrolli all hoida, kuid kas ka tegelikult? Füüsilised võõrutusnähud, mis algavad suitsetaja kehas kohe, kui ta sigareti ära kustutab, on väga sarnased tavalise toidu näljaga – kerge tühjustunne kusagil kõhuõõnes. Seega kui suitsetaja süütab sigareti ja „näljatunne“ kaob, siis peabki suitsetaja petlikult sigaretti vastutavaks näljatunde kadumise eest, samas kui ainus, mida sigaret kaotas oli nikotiininälg, mida suitsetaja tunnetab toidunäljaga pea samasugusena. Mõtle korraks sellele: kas mittesuitsetajad tunnevad nälga 20 korda päevas? Loomulikult mitte. Miks peaksid siis suitsetajad seda tundma? Ometi just seda paistavad nad kogevat, kui nad suitsetamisest loobuvad…
Füsioloogiliselt toimub järgmine protsess: kui suitsetaja süütab sigareti ja tõmbab mürgist vingu endasse, arvab suitsetaja keha, et on rünnaku all. Keha vabastab vastusena kehas adrenaliini, mis kiirendab glükoosi vabanemist vereringesse (sest su keha arvab, et vajab lisaenergiat põgenemiseks või võitlemiseks). Veresuhkru tõustes, ongi suitsetaja keha petetud arvamaks, et on saanud toitaineid, sest nälg (nälg, mis oli tegelikult nikotiininälg) on eemaldatud. Siit ka petlik arvamus, et suitsetamine peletab nälga, kui samas ainus, mida ta peletab, on suitsunälg.
Siiski on see nälja peletamine väga lühiajaline. Paari minuti pärast mõistab keha, et ei olegi rünnaku all ning kõhunääre hakkab tootma insuliini, et eemaldada liigne veresuhkur. See muudab paljud suitsetajad väsinuks ja loiuks.
Kui suitsetaja kustutab sigareti, hakkab nikotiin kehast jälle kiiresti väljuma ja 30-45 minuti pärast tuntakse end taas „näljasena“ ja nii hakkab tsükkel korduma.
See siis seletab suitsetamise kui isu alandaja. Kuid kuidas on lood ainevahetusega? On tõesti tõsi, et suitsetamine kiirendab ainevahetust, kuid ta teeb seda ülimalt vähesel määral ja kõige ohtlikumal mõeldaval viisil – ummistades veresooni ja moodustades veenide, arterite ja kapillaaride siseküljele paksu kattekihi, mille tulemusena tõuseb suitsetaja vererõhk ja kiireneb südamelöögi sagedus, mis on tegelikult korralik eeltöö infarkti suunas.
Targad inimesed on välja arvutanud, et suitsetamise tulemusena kiirenenud ainevahetus võimaldab päevas süüa umbes 100 kalorit rohkem , mis on võrdne ühe viilu saiaga. Seega, kes soovib garanteerida, et suitsetamisest loobudes kaalus juurde ei võta, peaks oma päevast kaloritarbimist vähendama 100 kalori võrra.
Olgem ausad- ega suitsetajatel ei ole mingisugust super rasvapõletuse lahendust lihtsalt sellepärast, et nad suitsetavad. Kui see oleks tõsi, ei näeks te ühtegi ülekaalulist suitsetajat, kuid neid ei pea kaugelt otsima – nii nagu mul oli kaaluga probleeme, kui olin suitsetaja, nii pean ma oma kaaluga tegelema ka nüüd mittesuitsetajana.
Ma olin ülekaalus enne suitsetamise alustamist, suitsetades, kui ka peale mahajätmist. Suits ei ole aidanud mul kaalu kaotada, ega ka sellest loobudes ei ole see mu kaalu kasvatanud. Eks ikka aastate lõikes, nagu ka paljudel teistel ülekaalulistel inimestel, on kaal kõikunud. See tulenes teatud elukorralduste muudatustel, dieedi pidamisest, treeningprogrammi jälgimisest jne. Kuid nagu dieediga paistab ikka olevat -see toimib ainult seni, kuni sa dieeti pead. Kui sul ei ole kaaluprobleemi praegu, siis ei teki see sul ka peale Allen Carr’i meetodiga suitsetamise maha jätmist. Osad võtavad korraga ette nii kaalulangetamise kui ka suitsetamisest loobumise. Mina seda ei soovitaks, sest siis seab inimene end olukorda, kus kaks muutust on omavahel seotud. Kui ta libastub ühes neis ettevõtmistes, siis ta seob seda ka teisega ja eriti kui sa teed seda tahtejõuga. Kui keegi on üritanud tahtejõuga dieeti pidada, siis teab, et kui sa ütled endale, et sa ei tohi näiteks šokolaadi süüa, siis muutub see kõige väärtuslikumaks asjaks maailmas. Nii on ka suitsetamisega – kui sa üritad loobuda ja ütled endale, et sa ei tohi, siis sa aina süvendad endale, et see suits on midagi suurepärast. Seepärast erineb ka Allen Carr’i meetod – sa ei pea ütlema endale, et sa ei tohi suitsu teha, sest sa ei taha. Me võtame igasuguse soovi ja vajaduse edasi suitsetada. Kui sa lahkud meie juurest ja soovid siiski edasi suitsetada – palun väga, meie ei keela. Pluss raha tagasi garantiiga ei ole sul midagi kaotada.
Kui sa kuuled jutte inimestest, kes on suitsetamise mahajätmisega kõvasti kaalus juurde võtnud, siis on nad eranditult asendanud suitsetamise söömisega. Tihti seda isegi ei märgata, sest kustutatakse ju nälga, kuid portsjonid suurenevad ja nii ka tihedus. Nad arvavad, et suitsetamisest loobumisega on nad loobunud ka oma naudinguallikast ja toest pingelistes olukordades. Selline puudustunne jätab inimesesse tühimiku ja paljud täidavad selle toiduga. Kuid tõsi on, et suitsetamine oli hoopis tühimik ning maha jättes te hoopis kaotad tühimiku ning oled taas tervik.
Mõtle korra sellele: kaalukontrolli põhimõtted ei muutu kui suitsetajast saab mittesuitsetaja – nad peavad arvestama samade põhimõtetega. Kaal oleneb sellest, mida sa sööd, kui palju sa sööd, treeningharjumustest ja geenidest.
Põhimõtteliselt, kui sa tarbid rohkem kaloreid kui kulutad, siis sa võtad ka kaalus juurde. Toitumisspetsialistid on öelnud, et selleks, et võtta juurde pool kilo, tuleb süüa 4000 kalorit rohkem kui kulutada.
Oletame, et sa muretsed, et võtad paari kuu jooksul 10 kilo juurde. See tähendaks 80´000 kalori ülejääki või teisisõnu 1333 lisakalorit päevas. Kuidas on võimalik tarvitada 1333 kalorit päevas rohkem, kui sa teed seda praegu ning seda iga jumala päev, järgmised 60 päeva, ilma endale teadvustamata? See lihtsalt ei saa nii olla. Sa peaksid tarbimise tõusust igal juhul teadlik olema. Nagu ma mainisin, inimesed, kes võtavad kaalus juurde kasutavad eranditult tahtejõumeetodit (kõik meetodid, mis kasutavad tahtejõudu on tahtejõumeetodid ning kõik teised meetodid peale meie ongi tahtejõumeetodid, sest nad kõik kasutavad tahtejõudu). Nad soovivad ikka suitsetada, kuid nad ei saa seda endale lubada. See muudab nad õnnetuks ning puudustkannatavaks ning nad leiavad lohutust magusast ja näksimisest.
Just seepärast ongi oluline näha mahajätmist kui saavutust, mitte kui kaotust. Kui sa näed seda kui kaotust, tekib sul paratamatult vajadus asenduse järele ning tõenäoliselt toidu näol. Kuid, kui sa näed seda kui saavutust, et sa võtad kontrolli oma elu üle tagasi enda kätte ning oled saavutanud midagi suurepärast, siis ei ole sinus ka tühimikku ega vajadust midagi täita.
Statistika tõesti näitab, et keskmine suitsetaja kaalub keskmisest mittesuitsetajast 500g vähem, kuid see statistika on nii tähtsusetu, sest kui me vaatame tõsiselt alakaalus olevaid inimesi (paljud neist kannatavad ärevus- ja toitumishäirete käes), siis enamus neist suitsetab. Kui me vaatame tavaelu, siis võime tõdeda, et tavalist suitsetajat ja tavalist mittesuitsetajat ei ole võimalik kaalu põhjal eristada, sest kaalul ja suitsetamisel ei ole mingit pistmist.
Teades, et rasvumus on tänapäeval tõsiseks probleemiks ja eeldades, et nikotiin aitab kaalu kontrollida, siis miks ei soovita arstid selleks puhuks nikotiini sisaldavaid nätse või plaastreid?
Suitsetamine ei aita sind saledana hoida ja järgides Allen Carr’i põhimõtteid, ei muuda mahajätmine sind ka paksuks. Selleks, et nautida elu mittesuitsetajana juba esimesest päevast, võta meiega ühendust ja broneeri koht seminaril.
Olen olnud igapäevane suitsetaja 15 aastat, tehes stabiilselt 10 sigaretti iga päev. Viimased 3 aastat loen end mittesuitsetajaks, ehkki vahel siiski suitsetan, ostan ühe paki suitsu iga paar kuu tagant umbes. Vahel ei tee mitu kuud ühtegi. Mina olen viimase kolme aastaga juurde võtnud 10 kg ja isegi rohkem, aga suure trenni ja toidujälgimisega olen mõned kilod alla saanud- aga kokkuvottes on mul siiski ca 7 kg juures ja seda enam alla ei saa, kui just väga radikaalset diaati ei hakka pidama. Ainevahetus on väga aeglaseks läinud, vanasti ei olnud mingit proleemi kaalus veidi alla võtta – nüüd on see väga raske. Ja praeguseni on nii, et kui kõht on kinni juba mitu päeva, siis tasub vaid üks sigaret teha, kui on vaja juba wc- sse minna. Vanasti polnud mul küll sellega mingit proleemi.
Söön palju rohkem kui varem, sest nälg on tihemini. Suitsetaja olles mäletan, et kui kõht oli tühi, siis piisas suitsu tegemisest, et toidunälg ei piinams. Vahel sai niimoodi teve päev söòmata olla, ilma et nälg oleks. Praegu küll nii ei saa. Seega suitsetamine igaljuhul vähendab söögiisu ja nälga. Samuti polnud mul suitsetaja olles kunagi sellist söögiisu, sôin mida oli ja siis kui pidin (st kõht tühi). Nüüd mõtlen toidule hästi palju ja söön ka siis kui kõht polegi tühi.
Ja päris kindlasti aitab sigaret rahuneda – teeb seda siis nikotiin vôi ühtlased ikad perioodilised hingetõmbed- igaljuhul see on silmnähtav. Kindlasti on tervislikumaid võimalusi maharahunemiseks, aga ei saa kuidagi öelda, et see ei aita. Eriti aitab see praegu, kui ma igapäevaselt ei suitseta. Ühesõnaga selle artikli on kirjutanud keegi teoretiseerija kes pole elus suitsetaja olnud, sest miski seal ei vasta tõele. Peale selle, et suitsetamine on kahjulik.
Tere Angela!
Aitäh kommentaari eest. Ma katsun sulle nüüd näidata teist poolt.
Sa pead end mittesuitsetajaks ja ometi ostad iga mingi aja tagant endale sigarette. On kuid kui sa ei tee ühtegi ja siis kuid kus sa teed. Põhjus, miks sa tunned tihedalt nälga, ongi täpselt see, et sa aeg-ajalt suitsetad. See, mida sina pead näljatundeks, on tegelikult nikotiini võõrutus. Kui sa näiteks suitsetad ühe päeva, siis järgmise kolme nädala jooksul (intensiivsemalt esimesel nädalal) tunned sa seda tühja tunnet, mis on äravahetamiseni sarnane toidunäljaga. Varem kustutasid sa selle näljalaadse tunde suitsuga, kuid nüüd sa seda teha enam ei saa, sest sulle meeldib endast mõelda, kui mittesuitsetajast. Sellepärast kustutad sa seda toiduga. Varem sa võisid suitsetada päev otsa ja sõid ainult siis, kui sul tõesti toidunälg oli.
Nikotiin ei aita sul rahuneda, sest nikotiin on stimulant. Sa ei soovitaks ju kellelegi, kes tahab uinuda energiajooki. Põhjus, miks sa arvad, et see aitab sul rahuneda, on täpselt see sama, mis näljatunde puhul. Kui sa kannatad võõrutusnähtude käes, siis see rahutu tühi tunne sinu sees on nikotiini võõrutusnäht. Kui sa ei pane enam suitsu ette, siis see rahutus su kehast lihtsalt kaob. Kuid oletame, et sa ei suitseta nädal otsa ja siis juhtub sinu elus midagi stressi rikast- näiteks lähed mehega tülli ja sa paned suitsu ette. Sa võid suitsetada palju tahad, sa ei lepi sellepärast mehega ära. Ainuke, mida sigaret teeb, on see, et see võtab ära nikotiinivajaduse ja kui sa ei pea kannatama enam stressi + nikotiinivajaduse käes, on sul lihtsam stressiga tegelda. Loomulikult on see silmnähtav, sest kaob ära üks ärritaja.
Kas mittesuitsetajad ei tule stressiga toime? Loomulikult tulevad. Pareminigi, sest nad ei pea maandamiseks suitsetama, kuna nad ei kannata võõrutusnähtude käes.
Kolm tunnet on hästi sarnased ja aetakse tihti segamini- nälg, stress ja nikotiinivajadus. Kui inimene on stressis, siis ta otsib abi suitsudest või söögist. Kui inimesel on kõht tühi, siis ta läheb stressi või paneb suitsu ette. Kui inimene kannatab nikotiini võõrutuse käes, tunneb ta stressi sarnast tunnet ja/või nälga/näksimisvajadust.
Rääkides su kõhuprobleemidest, siis tõepoolest suitsetamist maha jättes, on osad inimesed tundnud kõhukinnisust, mis enamjaolt kahe-kolme nädalaga kaob. Mõtleme korraks loogiliselt- kas mittesuitsetajad peavad sutisetama, et kõht läbi käiks? Loomulikult mitte. Kui sa jätad suitsetamise, siis kõik taastub, kuid sina ei anna endale võimalustki, sest nii kui su keha hakkab õppima, kuidas puhtana toimetada, annad sina sellele uue koguse mürki peale ja selle asemel, et tegelda protsesside taastamisega, peab su keha nüüd mitu nädalat tegelema selle saasta väljutamisega, mida sina hetk tagasi sisse imesid.
Hetkel oled sa tavaline suitsetaja, kes kannatab täpselt samade probleemide käes, mille käes kannatab iga suitsetaja- sa läbid pidevalt täpselt samasugust võõrutust nagu inimene, kes suitsetab 20 sigaretti päevas. Sinu olukord on isegi hullem- sa ei saa seda närvilist näljalaadset tunnet kaotada enam suitsuga, vaid hoiad neid sigarette üksteisest piisavalt kaugel, et sa saaksid mõelda, et tegelikult sul ei ole probleemi.
Kirjutajana võin kinnitada, et ma ei ole teoretiseerija, vaid endise ahelsuitsetajana (kolm pakki päevas) mõistan täpselt, millest sa räägid. Loodan, et sul oli abi.
“Rääkides su kõhuprobleemidest, siis tõepoolest suitsetamist maha jättes, on osad inimesed tundnud kõhukinnisust, mis enamjaolt kahe-kolme nädalaga kaob. Mõtleme korraks loogiliselt- kas mittesuitsetajad peavad sutisetama, et kõht läbi käiks? Loomulikult mitte. Kui sa jätad suitsetamise, siis kõik taastub, kuid sina ei anna endale võimalustki, sest nii kui su keha hakkab õppima, kuidas puhtana toimetada, annad sina sellele uue koguse mürki peale ja selle asemel, et tegelda protsesside taastamisega, peab su keha nüüd mitu nädalat tegelema selle saasta väljutamisega, mida sina hetk tagasi sisse imesid.”
Olen suitsetanud 30 aastat. On olnud ka suitsuvabasid aegu. Pikim neist 1,5 aastat. Hakkasin uuesti suitsetama just nimelt seedimise kiirendamiseks. Muide toimis kohe. Pakkuge parem lahendusi mitte ärge laiutage teooriaga praktikute ees
PS. Hetkel olen 2 kuud ilma suitsuta ja seedimine töötab tervise arvelt. Lihtsalt ei võta kilpnäärme ületalituse jaoks välja kirjutatud tablette…. ja lisaks sellele tarvitan ka kõikvõimalikke probiootikume. Tulemus: vaatamata sellele, et ainevahetus on kiire, on kõht ikka kinni…