Michael Ball: Ma jätsin suitsetamise, kui see oleks äärepealt hävitanud mu hääle.

MICHAEL BALL, 48, ehitas enda rahvusvahelise lauljakarjääri üles enda suurepärasele lauluhäälele, hoolimata enam kui 30 aastast ahelsuitsetamisest. Nüüd soovib ta rääkida, kuidas ta sellega toime tuli…

Saada osa Broadwayl on iga lavaartisti unistus. Kuid kui ma sain pakkumise mängida New Yorgis vürst Fosco osa näidendis „Naine valges“, oli mu suurimaks mureks, kas nad lubavad mul riietusruumis suitsetada. Suitsetamisega kaasneb justkui nagu mingi rumalus ja pimedus.

Ma loodan, et enamus inimesi, kes mind tunnevad ei kirjeldaks mind kui primadonnat ja ma ei ole kunagi esitanud mingeid nõmedaid nõudmisi, kuid vaadates tagasi neile 30 suitsetaja aastale, siis mulle meenuvad kõik need idiootsused, mida ma olin valmis läbima, et olla veendunud, et ma saaksin suitsetada. Täna tagasi mõeldes, suudan ma seda veel vaevu uskuda milline ma olin, kuid Broadwayl ütlesin ma reaalselt teatrijuhile:“ Noh, kui te ei lase mul suitsetada, siis võite mind samahästi ka vallandada!“

Kogu hooaja vältel istusin ma enda akendeta riietusruumis ja uskuge mind, see haises. See kõik toimus New Yorgis, kus suitsetamist peetakse pea sama hirmsaks tegevuseks kui poevargust. Siis otsustasin ma teha kokkuleppe oma kasutütre Emmaga, kes oli samuti ahelsuitsetaja, et jätame selle halva harjumuse igaveseks ning anname enda kehale võimaluse saada uuesti terveks.

Ma olen teinud kõiki halbu asju, mida suitsetajad teevad. Ma olen registreerunud hotellides mittesuitsetajate tubadesse ja katnud suitsuandurid vannimütsiga. Ma suitsetasin, kui ma kannatasin tugevate rinnaku põletike käes, hoolimata teadmisest, et mu kopsudest ja häälepaeltest sõltub minu karjäär. Minu manager Phil Bowdery, kes on suur suitsetamise vastane, ahhetas pidevalt ja küsiks ahastuses: „Kas sa tead, mida sa enda andega tegemas oled? See kõik läheb aegapidi ju ainult hullemaks.“ Loomulikult oli tal õigus.

Kuid üks asi, mida nii iga suitsetaja, kui ka iga endine suitsetaja teab, on, et loengu pidamine suitsetamise negatiivsetest külgedest ei ole kuidagi mahajätmisel abiks. Oma varajastes 40ndates hakkasin ma märkama enda tervise juures murettekitavaid muutusi. Aina enam keeruliseks muutus minu jaoks kõrgete nootide väljalaulmine ja mu jalad sügelesid ja tuikasid pidevalt, sest verevarustus oli nõnda nigel. Mu vastupidavus oli pideva surve all ja see oli eriti halb uudis inimesele, kelle karjäär sõltub suutlikkusest esineda kolm tundi järjest kaheksa korda nädalas. Mind tabasid kõik viirused, mis liikvel olid ja külm puges otse mu rindu.

Ma mäletan päevi, mil vaatasin peeglisse ja ütlesin endale: „Sa juba näed välja nagu suitsetaja. Igaüks, kes näeb seda hallikat jumet, teab, et see pärineb suitsupakist“. Emma oli kõigest 16 kui ma ta ema Cathyga esmakordselt kohtusin. Paar aastat hiljem tunnistas Emma ka enda suitsetamise pahet ja peale seda suitsetasime me koos.

Cathy oli vahel sunnitud toast lahkuma, sest toas muutus hingamine pea võimatuks. Ma salvestasin hiljuti enda uue albumi nimega „Heroes“, kust võib leida klassikalisi Frank Sinatra ja Scott Walkeri hitte ja see muutus mu hääles, mis on toimunud nelja aastaga, on uskumatu. Ma ärritun, kui ma mõtlen, kui palju parem laulja oleks ma võinud oma 30ndates eluaastates olla.

Ma olen suitsetanud 12ndast eluaastast. Aastal 2000, peagi peale Emma lapse (Connori) sündi, kes on ühtlasi ka mu ristipoeg, hakkasin ma üritama suitsetamisest vabaneda. Kõige pealt lugesin ma Allen Carr’i raamatut „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ ja see toimis paar kuud, kuni ma hakkasin endamisi mõtlema, et mis see üks suits ikka teeb ja siis veel üks suits ja siis veel üks. Tavaliselt hakkas suits kaasas käima klaasi veiniga. Peale seda proovisin ma arsti poolt väljakirjutatud Zybanit, siis hüpnoosi, kuid kumbki neist ei olnud kuidagi abiks.

Lõpuks otsustasime Emmaga minna Allen Carr’i Easyway seminarile ja me mõlemad jätsime sel päeval suitsetamise. Paar nädalat hiljem tekkis mul tunne, et ma võiksin libastuda ja ma läksin turgutusseminarile. See oli ligi viis aastat tagasi.

Ma ei ole kordagi suitsetamist igatsenud. Isegi mitte ühte mahvi.Sama lugu on Emmaga ja me muutsime Cathy väga õnnelikuks. Tervislikud kasud mahajätmisest on olnud tohutud. Sel talvel olen etendustele jõudes avastanud, et hunnik inimesi on kohale tulnud köhides ja tatistades ning ma olen hämmastunud, et ma ei ole midagi endale külge saanud. Kaheksa etendust nädalas on tegelikult päris hea trenn, kuid ma võtan ka vitamiine ja söön kvaliteetset toitu. Seda viimast ehk liiga palju, sest toit maitseb uskumatult hea ja selle tulemusena ma ka söön rohkem, mis omakorda väljendub suuremas kaalunumbris.

Õnneks on mu hetke roll 20st Edna Turnblad näidendis „Juukselakk“, seega on mul pea kohustus olla korraliku polstriga, et enda roll usutavamaks muuta. Vähemalt nii meeldib mul end nimetada – korraliku polstriga. Ma küll sooviksin paarist kilost lahti saada, kui ma mängin palju saledamat Sweeney Toddi selle aasta teises pooles näidendis „Chichester“. Tegelikult ka need paar lisandunud kilo seda väärt, et naasta selle tervise juurde. Minu verevarustus on parem, mu nahal on jumet ja mul on tohutult energiat.

Kui sa oled olnud suitsetaja enam kui 30 aastat, siis sa tahes tahtmata mõtled aeg ajalt, kas see kahju, mida sa oled enda kehale aastakümneid teinud, kas sa pead sellega ühel päeval silmitsi seisma. Minu puhul ei ole olemas põhjust, mis sunniks mind ärkama ja mõtlema: „Ma soovin, et ma poleks kunagi suitsetamisest loobunud“. Selline olukord on minu jaoks absurd. Minu jaoks on see kui vanglast pääsemine. Ma ei ole üks neist endistest suitsetajatest, kes vihkab suitsetajate lähedust.

Ainus, mis ma tahan öelda, on, et ei ole vahet, kui mitu korda sa oled üritanud maha jätta, anna endale üks võimalus veel ja vaata, kas see sinu puhul toimib. Iga sigareti eest, mida sa otsustad mitte suitsetada, on su tervis sulle lõpmata tänulik.

Michael Ball – Love Changes Everything
Michael Ball – The Winner Takes It All

Allikas: express.co.uk

“Michael Ball: Ma jätsin suitsetamise, kui see oleks äärepealt hävitanud mu hääle.” on saanud ühe vastuse

1. poooo ütleb:

   01.05.2011, 22:54

   keegi võiks eesti staaridel ka suitsetamise ära keelata. Padar, Ott Lepland, Ivo Linna. Kõik hullud konitajad. Neid on nagunii veel.

   Vasta