Suitsetamine ja rasedus

Kui pealkirjas olevad sõnad on ühes lauses, siis võite kindel olla, et ega siit midagi head ei tule. Internet kubiseb erinevatest artiklitest, mis kõik räägivad, kui halvasti suitsetamine lootele mõjub. Kuid kas tõesti mõjutab see sõltuvus sündimata beebit? Vastus on… jah! Kahjuks on tõepoolest nii, et rasedana suitsetades ei mürgita suitsetaja mitte ainult enda organismi, vaid kõigest sellest saab osa ka veel sündimata beebi.

Paljudele naistele piisab selle teadmisest ning nad suudavad edukalt raseduse aja toime tulla ning takka otsa veel imetamise perioodi, ilma, et ühtegi sigaretti puutuksid. Pelgalt teadmine, et pannakse ohtu loode ja lapse edaspidine elukvaliteet on piisav motivaator, et mitte suitsetada. Siiski hakkab suurem osa neist uuesti suitsetama peale imetamist, seda kas kohe või siis tasapisi. Mõned emad võõrutavad lapse kiiremini rinnast just selle jaoks, et jätkata suitsetamist.

Kuid on ka suur hulk selliseid lapseootel naisi, kes vaatamata suurtele süümepiinadele ja jõupingutustele ei suuda suitsetamisest loobuda. Viimase õlekõrrena otsivad nad internetist artikleid ja kuulavad linnalegende teemal, et suitsetamisest loobumine on rasedale kahjulik. Isegi kui 5000 artikli kõrval on vaid üks, mis seda väidab, ka see muudab ta olemise lihtsamaks. Otsitakse suitsetajale omaseid vabandusi – linna õhk on niigi saastunud ja ei ole mingit vahet, kas ma hingan seda suitsu õuest või sigaretist. Või, ma olen juba kuuendat kuud rase ja enam ei ole tegelikult vahet, kas ma suitsetan raseduse lõpuni või mitte – mis iganes kahju võis tekkida, see on juba tehtud. Isegi rase suitsetaja, kes eitab täielikult, et üldse midagi valesti tehakse, ka tema on pidevalt teadlik, et ta on tegemas midagi ebaloomulikku ja ebatervislikku. Mina, mehena, ei suuda ettekujutada seda pidevalt rusuvat tunnet ja ebakindlust, mida sellised naised peavad kogema. Isegi kui laps sünnib tervena, siis iga lapse terviserikke puhul küsivad need vaesed emad ikka endalt, kas see võib olla põhjustatud sellest, et ma suitsetasin raseduse ajal. Need mõtted surutakse kiiresti maha, kuid see ei tähenda, et neid ei teki. Vaesed naised, kes seda pikki aastaid taluma peavad. Veel enam on kahju neist, kelle laps sünnibki tervisekahjustusega või see avaldub mingil hetkel lapse elus. Siis ollakse enda mõtetega üksi – mida ma tegin? Saaks ma ainult aega tagasi kerida…

Ei aita ka näpuga näitamine ja sarjamine. Need naised soovivad olla head emad. Need naised on niigi teadlikud, et mürgitamine ei saa hea olla. Igasugune agressiivne lähenemine pigem tekitab trotsi kui aitab. See on kui ülekaalulisele öelda – ära söö seda, see teeb paksuks! Ta teab seda niigi, kuid ta ei söögi eesmärgiga paksuks minna. Nii ei suitseta ka rase naine eesmärgiga ennast ja sündimata beebit mürgitada. Nii nagu ülekaaluline inimene lihtsalt ei tea, kuidas lahenduseni jõuda, nii on ka rase suitsetaja – hoolimata, et ta ehk ise soovib hirmsasti suitsetamist maha jätta, siis ta ei tea kuidas seda saavutada. Mahajätmise raskus ei seisne selles, et ollakse halb ja hoolimatu ema või on vajaka tahtejõust (igaüks, kes kannatab 9 kuud lisaraskust, ebamugavusi ning raseduse lõpus ka kirjeldamatut valu, peab olema väga tugev inimene), vaid konfliktist – ma tahan maha jätta, ma tahan edasi suitsetada. See on see, mis muudab selle raskeks.

Mõned rasedad vähendavad enda suitsetamist. Kuid kas see on lahendus? Ei, te muudate enda olukorra kordi halvemaks. Kui eelnevalt eemaldasite te tekkivad võõrutusnähud, siis kui need tekkisid, siis nüüd veedab see suitsetaja päeva kella vaadates – oodates igat järgmist sigaretti. Selline suitsetaja on palju ärevam, palju närvilisem, palju ebakindlam. Pluss on ta ikka veel mürgitamas kahte tähtsaimat inimest maailmas – enda last ja iseennast. See ei ole hea koht kus olla.

Mis oleks lahendus?

Meie saame teid aidata. Me mitte ainult ei saa teid aidata, vaid me saame muuta selle protsessi üpriski lihtsaks. Te ei naudi mitte ainult vabanemist selle aine orjusest, vaid teil kaob see suur must vari kusagilt teadvuse taganurgast, kuhu te olete ta pidanud suruma. See on eriti tuntav olles lapseootel. Te ei igatse enam kunagi suitsetamist ja võite rõõmustada kogu ülejäänud elu, sest võtate kontrolli enda kätte tagasi. Me eemaldame selle vaimse konflikti ja suitsetajast ei saa endist suitsetajat, vaid temast saab rahulolev mittesuitsetaja.

Kui teie või keegi te lähedane on selles olukorras, võtke meiega ühendust. Me lubame, et me ei pea teile loengut, mida suitsetamine teiega ja lootega teeb ja miks te peaksite maha jätma – te teate seda niigi ja see ei ole aidanud teil maha jätta. Te ei ole sellepärast nõrk või halb inimene – te lihtsalt ei tea kuidas seda saavutada. Meie õnnestumisprotsent on enam kui 90 – teist ei saa suitsetajat, kes hoidub suitsetamisest. Vaid suitsetaja, kes on vaba. Me ei kasuta mingied nõelu, tablette ega imeravimeid või imevahendeid – puuduvad igasugused vastunäidustused ja kõrvalnähud. Ebatõenäolisel juhul kui me teid aidata ei saa, maksame kogu meile makstud raha tagasi . Kuid kogemus on näidanud, et just eriti rasedate puhul on õnnestumine väga kõrge. Lisainfot ja broneerida saate kirjutades meile info@allencarr.ee või telefonil 733 0044. Kui te asute Tallinnast ja Tartust eemal, siis võtke sellegipoolest ühendust ja me leiame lahenduse. Otsustage nüüd, sest see 9 kuud läheb kiiresti ja iga ema sooviks oma lapsele parimaid tingimusi.

“Suitsetamine ja rasedus” on saanud 3 vastust

1. leena ütleb:

   22.12.2010, 10:02

   Ma ei mõista suitsetavaid rasedaid. Sellised inimesed ei tohiks lapsi saada. Pole hullemat vaatepilti kui suitsetav ema, rääkimata rasedast!

   Vasta
2. Astrid ütleb:

   24.01.2011, 00:38

   Häbi tunnistada, aga ka mina suitsetasin salaja raseduse ajal. Keegi ei teadnud ja kui keegi küsis, siis ma eitasin kategooriliselt.

   Vasta
3. Gerli ütleb:

   24.02.2011, 10:57

   “need vaesed emad” ei küsi endalt midagi, nad lihtsalt eitavad seda, et suitsetamine lapsele midagi halba võiks teha. Tean kahjuks nii mõndagi sellist. Tossavad rasedana ja tossavad siis, kui laps juba sündinud on – tossutavad rahus terve elamise täis, last millestki säästmata. Isegi nähes, kui kehva tervisega on laps pidevalt, ei mõtle nad hetkekski sellele, et nad ise rikuvadki tema tervist. Sellised “emad” on lihtsalt hoolimatud ja laisad, pidades oma näilist heaolu kõigest ülimaks. Seesugustelt tuleks lapsed ära võtta.

   Vasta