menu

Suitsetamine, suitsetamisest loobumine ja COVID-19

Hullud ajad. Koroonaviirus. Teadmatus. Hirm. Kaua kestab? Millal läbi saab?

Me ei tea hetkel suurt midagi. Ainus, mida me teame, on see, et hetkel on ringi liikumas kuri haigus COVID-19 ja me peame andma endast parima, et me seda ei levitaks. Lihtsaim viis on püsida kodus, et me ei puutuks juhuslikult kokku nendega, kes seda põevad. Segasemaks muudab ka see asjaolu, et palju on ka sellised, kes ise ei tea, et nad seda põevad, kuid nakkusohtlikud on sellegipoolest. Seega – päästame enda lähedasi kodus püsides.

Suitsetamise kahjulikkusest ei pea eriti siin rääkima. Iga suitsetaja teab seda. See on iga suitsupaki peal kirjas. Loomulikult mõjutab see eelkõige kopse, kuhu see ving hingatakse ja veresoonkonda koos südamega. See tähendab, et kui sa oled hetkel suitsetaja, siis hoia end eriti. Mitte ainult ei muuda suitsetamine sind viirustele vastuvõtlikuks, sest su immuunsüsteem ei saa normaalselt toimida, vaid on teada ka fakt, et suitsetajatel on ka Covid-19 kulg sageli raskem ja suuremate tüsistustega. Seda eelkõige seetõttu, et kopsude sisepind on kaetud ripsmetega, mis kaitsevad sind väliste ärritajate vastu nagu viirused, bakterid ja mürkained. Kuid suitsetamine võtab ripsmetelt kaitsevõime ja nii võivad kopsu segamatult kuhjuda viiruseosakesed, mis seal oma hävitustööd jätkavad.

Lühike ja pealiskaudne selgitustöö tehtud, siis kuidas suitsetamisest lahti saada? Kui sa oled siin lehel, siis sa vist tead, et just see meetod võiks sind aidata. Tõepoolest. Enne eriolukorda korraldasime me igakuiselt seminare, et inimesi suitsulõksust välja saada, kuid nüüd, kui kogunemised keelatud on, me enam sellisel moel tööd teha kahjuks ei saa. Seega, peame ajaga kaasas käima ning me kolime veebi! Saate täpselt sama personaalse ja interaktiivse kogemuse läbi interneti, nagu te oleksite saanud ka seminaril. Selleks on teil tarvis: kaameraga ja laetud telefoni/arvutit, normaalse kiirusega internetiühendust, kõrvaklappe, vaikset ruumi, kus teil 5-6 tundi segamatult olla lastakse (hea oleks, kui oleks ka pimendatav, sest üks osa seminarist on mediteeriv harjutus ja siis sobib hämar/pime ruum paremini), mugavat istumist, sigarette ja valmisolekut, et annate endast parima. Kui see on olemas, siis on väga hea võimalus, et me lahendame ühiselt selle kasvava probleemi.

Samuti mõistame, et hirmust ja teadmatusest ollakse ka rahaga ettevaatlikumad. Kuid suitsetajana sa ei saa seda teha. Kui sa tõmbasid enne kriisi paki päevas ja kulutasid sellega oma 140 eurot kuus, teed sa seda ka nüüd (va juhul, kui sul kodus suitsetamine ebamugav on, või sa oled salasuitsetaja, kes töö juures salaja kimus). See tähendab, et sul kulub ligi poolteist tuhat eurot aastas ja iga kuu, mis te mahajätmist edasi lükkate, maksab see otsus järgmised 140 eurot. Online seminari võimaluse luues saavad nüüd osaleda ka need, kel Tallinnasse ja Tartusse reisimine keeruline oli. Tehniliste iseärasuste tõttu on ka grupid väikesed ja ma korraldan neid vaid korra kuus. Seega kasuta võimalust ja saad seda teha oma enda mugavast tugitoolist. Isegi riietumine on vabatahtlik 🙂

 

UUENDUS: Kuna piirangud ei ole enam sedavõrd karmid, oleme me taas läbiviimas seminare, kuhu te ikka füüsiliselt kohale tulla saate.

Suitsetamine rikub su võimalusi leida enda ellu armastus!

Tunned end Valentinipäeva möödudes üksikuna? On üks asi, mida sa saad ära teha ja mida oleks mõistlik teha: jäta suitsetamine maha! Sa võid küll arvata, et küll on maailmas küllalt suitsetajaid, kes kaaluksid sind partnerina, kuid uuringud näitavad, et suitsetamine vähendab drastiliselt võimalusi leida endale partner!

UK Tervishoiuameti poolt läbiviidud uuring põhja-Inglismaal osutas, et kaks inimest kolmest ei suudleks kunagi suitsetajat ning pelgalt sigareti süütamine muutis süüdanu vastassoo silmis vähem atraktiivseks. See tähendab, et lihtsalt sigareti süütamine kahandab su võimalusi kohtinguks 66%.

Statstika kohaselt kaaluks 44% väga tõsiselt, kas sinuga maksab suhet luua, kui sa oled suitsetaja. Sul võib küll olla ettekujutus, et suitsetamine muudab su lahedaks, kuid tõde on täpselt vastupidine!

Ukmedix enda algatusel läbiviidud väike uuring tõi päevavalgele veel ühe huvitava avastuse. Nad avastasid, et isegi suitsetajad on kahtleval seisukohal, mis puutub kohtamisse teiste suitsetajatega, sest nad ei taha muuta tulevikus suitsetamise mahajätmist raskemaks. Avastati, et suitsetajad vaatavad teistele suitsetajatele ülevalt alla, kuna kujutis suitsetajast nende silmis, on kui inimesest, kes on nõrk ja kel pole iseloomu. Seda hoolimata faktist, et nad samal ajal on nad ka ise suitsetajad!

Seega mitte ainult suitsuhais ei ole see, mis kahandab su võimalusi armastuse leidmisel, vaid suitsetamine muudab sind kaaslaste silmis hädiseks ja nõrgaks, samas, kui sa peaksid näima tugeva ja enesekindlana!
Praktiliselt kõik kohtingutele suunatud veebilehed nõuavad, et sa märgiksid ära, kas sa oled suitsetaja või mitte. See võib tähendada, et isegi, kui su unelmate mees või naine otsib samuti endale kaaslast, siis on 66% tõenäosus, et ta ei pööra sinu ankeedile tähelepanugi ja seda nii tobedal põhjusel nagu seda on suitsetamine.

Suitsetamisest loobumine… oled sa sellele mõelnud?

Allikas: ukmedix.co.uk

Nikotiini asendusravi ei ole efektiivsem, kui omal käel loobumine

Uurijad on avastanud, et nikotiini asendusravi (NAR), mis on loodud, et aidata suitsetajatel sõltuvusest vabaneda, eriti plaastrid ja nätsud, ei ole pikas perspektiivis efektiivne viis. Isegi, kui see on kombineeritud nõustamisega.

Uuringu viisid läbi teadlased Harvardi rahvatervise koolist (HSPH) ja Massachussetsi ülikoolist, kes kutsuvad nüüd valitsusi reguleerima nikotiini sisaldavaid tooteid, mida saab hetkel osta käsimüügist.

Uuringu eestvedaja, HSPH teadlane, Hillel Alpert teatas: „Uuring kinnitas, et NARi kasutamine ei ole pikaajalises mõttes efektiivsem, kui see, kui inimesed jätavad suitsetamise maha omal käel – ilma abivahenditeta.“

Uuringualusteks oli 787 Massachusettsi suitsetajat, kes jätsid hiljaaegu suitsetamise. Neid uuriti kokku kolmel perioodil: 2001-2002, 2003-2004 ja 2005-2006. Neilt küsiti, kas nad kasutasid suitsetamisest loobumisel mingil kujul nikotiini asendusravi – plaastrit, nätsu, inhalaatorit või nasaalspreid ning kui nad kasutasid ühte neist, siis kui pikk oli kasutusaeg, kui suitsetamisest loobumine käsil oli.

Samuti küsiti neilt, kas nad on loobumise raames liitunud mõne loobumisprogrammiga või saanud abi nõustajalt, arstilt või mõnelt teiselt professionaalilt.

Uuringu tulemustest avaldus, et igas uuritavas perioodis langes tagasi suitsetama umbes kolmandik loobujaist. Uurijate avastuste kohaselt ei olnud tagasilangenute seas erinevust, kas loobujad, kes kasutasid NARi enam, kui kuus nädalat, kasutasid lisaks nõustamist või mitte. Samuti ei olnud tagasilangenud NARi kasutanutel mingit vahet, kas tegemist oli juhu- või ahelsuitsetajatega. NARi tarvitanud ja omal käel mahajätnute osakaal tagasilangenute seas ei erinenud.

Alperti sõnadekohaselt on suitsetajatele soovitatav NAR programm ja selle riigipoolne rahastamine väga küsitava väärtusega, eriti, kui selle arvelt väheneb rahastamine programmidele, mis on näidanud efektiivset mõju suitsetamise langusele nagu meediakampaaniad, suitsuvaba poliitika rakendamine ja tubaka müügihinna kasvatamine.

Uuring avaldati ajakirja Tobacco Control online väljaandes.

Allikas: Medical News

Haigla lõpetab suitsetajate värbamise ja võtab kasutusele nikotiini tuvastamise testrid

Meditsiinivaldkonnas töötavatel suitsetajatel on järjekordne põhjus suitsetamisest vabaneda, kuna Pennsylvania haigla USAs teatas, et ei võta enam suitsetajaid tööle ja selleks, et see reegel jõustuks, hakkab kasutama värbamisel nikotiini testreid. Uus suitsuvabapoliitika jõustub esimesest veebruarist 2012.

„Mitte ainult ei soovi me ise käituda selle järgi, mida me patsientidelt nõuame, vaid me tahame ka, et meie töötajad tunneksid endid tervetena ja soovime luua patsientidele ja külastajatele tunde, et nad on tervislikus keskkonnas. Seega on meie eesmärk luua kõikidele parem keskkond“, teatas uue poliitika eestvedajate grupi eestkostja Marcy Marshall.

Passivne suitsetamine jäetakse testist välja ja testid on välja töötatud tuvastamaks sigarettide ja sigarite suitsetajad ning suitsuvabade tubakatoodete, nuusktubaka, nikotiini plaastrite ja nätsude tarvitajad.

Kõik, kes antud testis läbi kukuvad, võivad uuesti tööle kandideerida kuue kuu möödudes.

Pennsylvania on 19 USA osariigi seas, mis lubab tööandjatel läbi viia värbamiseelset suitsetamise testi.

Kindlasti on sellisel eestvedamise üheks eesmärgiks tervislikum tööjõud, kuid silma torkab ka teine, finantsiline pool. USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuskeskus (CDC) kinnitab, et suitsetav töötaja läheb tööandjale aastas maksma 3391 dollarit rohkem, kui tema mittesuitsetav kolleeg – $1760 tootlikkuse vähenemises ja $1623 lisandunud meditsiinilises kuludes (lisaks ka teised väljaminekud nagu passiivne suitsetamine, mille kahjud võivad ulatuda kuni $490 aastas).

Allikas: huffingtonpost.com

Suitsetamisest loobumine on mälule kasuks

Värskelt läbiviidud uuring osutab, et suitsust loobunute mälu on parem kui suitsetajatel

Praktiline meenutamisvõime test näitas, et keskmiselt kaks ja pool aastat tagasi suitsetamisest loobunud inimeste tulemused olid suitsetajate omadest 25% paremad. Mitte kunagi suitsetanud inimeste tulemused olid suitsetajate omadest aga koguni 37% paremad, kirjutab Live Science.

Inglismaa Northumbria ülikooli psühholoogi ja uuringu autori Tom Heffernani sõnul oli varemgi teada, et suitsetamisest loobumine mõjub hästi tervisele, kuid nende uuring näitas, et sellel on positiivne mõju ka tunnetuslikule funktsioonile.

Varasemad uuringud on näidanud, et suitsetamisest loobumine parandab “tagasivaatavat mälu” ehk suurendab võimet informatsiooni meelde jätta ja seda hiljem uuesti mälust üles otsida. Käesolev uuring mõõtis aga “tulevikku suunatud mälu ” ehk võimet meelde jätta vajadus mingil hetkel tulevikus midagi teha. Sellist mälu võib vaja minna, et mitte unustada näiteks õigel ajal rohtu võtta.

Varasemad uuringud on tulevikku suunatud mälu osas andnud vastakaid tulemusi – osad neist näitasid, et selline mälu on suitsetajatel halvem, teised jällegi, et suitsetamine seda ei mõjuta.

Kuigi ei ole täpselt teada, kuidas suitsetamine võib mälu halvendada, on uuringud näidanud kroonilise suitsetamise seotust ajumassi vähenemisega, mille tulemusel mälu kehveneb ja vaimsed võimed langevad.

Uuringu autorite hüpoteesi kohaselt võib suitsetamine kahjustada osasid ajupiirkondi, näiteks prefrontaalset ajukoort, hipokampust või taalamust. Ajukuvamise uuringud on kõiki neid piirkondi seostanud tulevikku suunatud mäluga.

Uuring avaldatakse ajakirjas Drug and Alcohol Dependence.

Allikas: Novaator

Ma olen juhusuitsetaja: Keda sa lollitad?

Libe tee juhusuitsetajast suitsetajani, kes teeb kaks pakki päevas…

Sa oled kusagil peol, kui ühtäkki tunned tugevat sigaretisuitsu lõhna, mis tuleb ühe su sõbra poolt, kes astus lihtsalt selleks õue, et „hingata värsket õhku“. „Ma ei teadnudki, et sa suitsetad!“ avaldad sa üllatust. „Ma ei suitsetagi“ lükkab ta kohe süüdistused eemale. „Ma suitsetan ainult ühe või kaks, kui ma väljas käin. Tegelikult ka, ma olen selline pühapäevasuitsetaja.“

Taoline olukord on tavaline. Me teame kõik suitsetajaid, kes „ei suitseta“. Kas need inimesed on sügavas eituses, valetavad või lihtsalt häbenevad tunnistada, et neil on harjumus teha midagi, mida ühiskond aina enam maha laidab? Vastuseks on, et mitte ükski neist. Nad tõepoolest ei taipa, et nad võivad suitsetamisest olla sama sügavas sõltuvuses kui mõni ahelsuitsetaja. Kuid mis veel hullem – käies mööda seda libedat rada võib neist aja möödudes saada ahelsuitsetaja, kel on just need tervisemured, mis käivad selle kurva harjumusega kaasas. Sul on võimalus kaitsta oma sõpru, või kui sa tundsid selles näites ära iseend, siis võid sa aidata ka iseennast.

Vastavalt tehtud uuringutele, on alates 2008 aastast USAs suitsetamisega seostatud 443000 surma. Krooniline haigus, emfüseem, on pea eranditult suitsetajate haigus, mis tekib kuna suitsetamine kiirendab ensüümi tegevust, mis omakorda lõhub vaheseinu kopsualveoolides. Sigarettide suitsetajatel on ka suurem tõenäosus südamehaiguste, kõrgvererõhutõve, insuldi, Alzheimeri tõve ja teiste tõsiste krooniliste, kui mitte surmavate haiguste tekkele. Suitsetamine rikub muuhulgas ka nahka ja kortsud tekivad ebavajalikult varajases eas.

Massachusettsi Meditsiinikooli teadlase dr. Joseph DiFranza sõnade kohaselt, peavad end juhusuitsetajaks need, kes: 1. suitsetavad vähem, kui 5 sigaretti päevas; 2. ei tunne vajadust suitsetada iga päev; 3. tunnevad, et suudavad suitsunälga kontrollida. Siiski väidab ta, et sellist asja nagu tõeline juhusuitsetaja ei ole olemas. Kuigi nad võivad suitsetada harvemini ja ehk suitsetavad vaid paar suitsu korraga, ei kontrolli nad olukorda.

Juhusuitsetajad arvavad, et nad kontrollivad olukorda, sest suudavad suitsetamata olla ühe, paar, viis või isegi seitse päeva järjest. Siiski, tegelikult selle suitsuvaba aja jooksul, hoolimata selle pikkusest, on suitsetajas kasvamas nikotiininälg ja vastupanu väheneb, kuni nad lõpuks selle sigareti ka süütavad. Nad on sunnitud süütama, olgu see sigaret pommitud mõnelt suitsetavalt sõbralt või siis leiavad selle pakist, mis on ostetud nädalaid tagasi ja tallele pandud. DiFranza usub, et just see „autonoomia kaotus“ ongi võtmeks, et mõista, kuidas saab tihti juhusuitsetajast veendunud suitsetaja.

Paar sigaretti nädalas ei pruugi tunduda eriti kahjulikuna. Inimesed, kes peavad end juhusuitsetajaiks, lohutavad endid teadmisega, et suitsetamise kahjude uuringud on läbi viidud suitsetajate seas, kes on raskekujulised suitsetajad- need, kes teevad umbes paki päevas. Kahjuks tunnetavad paljud (kui mitte enamus) juhusuitsetajad, et see aeg, mil suudetakse mitte suitsetada hakkab aina vähenema. Esialgne ilmaoleku aeg võib olla nädal või rohkemgi, kuid, mida enam suitsetatakse, seda lühemaks see aeg jääb.

Miks ei suuda juhusuitsetajad jäädvustada enda rutiini – suitsetada vaid korra nädalas? Sest aju muutub väga kiiresti nikotiinimõjude suhtes tundlikuks, kuna nikotiin mõjutab dendriitide tihedust aju piirkondades, mida seostatakse sõltuvusega. Ka üks sigaret võib seda protsessi alustada. Just teismelised on eriti tundlikud nikotiini mõjudele ajus. DiFranza avastas, et 10% uuritud noorukitest, tekkis soov süüdata järgmine sigaret kõigest kaks päeva peale oma elu esimese sigareti süütamist. Mida enam suitsetati, seda kiiremini kadus ka autonoomia. Nende teismeliste tõenäosus muutuda täiskasvanuna raskekujuliseks suitsetajaks, kes suitsetasid 12 aastaselt kaks sigaretti päevas, kasvab 174 kordselt. Just eriti teismelised tüdrukud on eriti haavatavad varajase suitsetamise mõjudest.

Arvad sa jätkuvalt, et oled vaid pühapäevasuitsetaja? Vasta ausalt ja testi ennast (või kedagi lähedast). Kas ma olen nikotiini lõksus?

1. Oled sa kunagi üritanud suitsetamisest loobuda, kuid ebaõnnestunult?
2. Kas sa suitsetad sellepärast, et suitsetamisest loobumine on raske?
3. Oled sa kunagi tundnud, et sa oled tubakast sõltuvuses?
4. Oled sa kunagi kogenud tugevat soovi suitsetada?
5. Oled sa kunagi tundnud vajadust suitsetada?
6. Kas mittesuitsetamine kohtades, kus see keelatud on, on sulle kunagi probleeme valmistanud?

Kui sa ei ole mingi aja suitsetanud, kas…
7. keskendumine muutub raskemaks?
8. sa muutud kergemini ärrituvaks?
9. sa tunned tugevamat vajadust ja soovi suitsetada?
10 sa tunned end närviliselt, rahutult, ärevalt?

Kui sa vastasid kasvõi ühele küsimusele jah, osutab see, et sa oled nikotiinist sõltuvusse jäämas.

DiFranza meeskond usub, et nikotiinisõltuvus areneb etappidena. Alguses, ei tunne mingeid võõrutusnähtusid. Teises etapis, nimega „tahtmine“, kogeb suitsetaja õrna suitsusoovi, kuid see pole talle painav. Kolmandas staadiumis, „iha“, on suitsetajal raske suitsusoovi tekkel suitsetamisele mitte mõelda. Neljandas etapis, „vajadus“, tunnetab suitsetaja, et ei suuda suitsuta normaalselt funktsioneerida. Viimases staadiumis olevad suitsetajad suitsetavad keskmiselt 14 sigaretti päevas. Siiski, kui nende ilmaoleku aeg väheneb 21 minutile, nagu selleks soodumus on, võib nende päevane sigarettide arv kasvada kahele pakile päevas. Suitsetajad ei mõista kui sõltuvuses nad tegelikult on, seni, kuni nad jõuavad kolmanda või neljanda staadiumini. Jõudes selleni, ei suuda nad olla päevagi suitsetamata.

Sul võib olla ettekujutus, et juhusuitsetajatel on suitsetamisest loobumine igapäevasuitsetajatest lihtsam, kuid tagasilangus on nende hulgas täpselt sama tihe, kui neil, kes suitsetavad tihedalt- 90% naaseb suitsetamise juurde peale loobumisüritust.

Kui sa ikka veel uskusid müüti juhusuitsetajast, siis loodan, et see artikkel veenis sind vastupidises. Esimeseks sammuks muutumise suunas on teadvustamine, et kui sa oled ka kõige leebem pühapäevasuitsetaja vorm, siis aju võib muutuda ja sa võid sõltuvusse jääda.

Allikas: psychologytoday.com

Ravimfirma tunnistab, et suitsetamisvastase vaktsiini loomine kukkus läbi.

Ravimfirma, kes töötas välja vaktsiini nikotiinisõltuvusele, tunnistas, et ravim ei vastanud ootustele.

Nabi Biopharmaceuticals ütles, et katsetusjärgus olev NicVax ei täitnud hilistes katsetustes oma peamist eesmärki. Vaid 11% patsientidest, kes said loobumisravina NicVax ravimit, suutis suitsetamisest loobuda. Aasta kestnud uuring hõlmas tuhandet patsienti. Katse õnnestumisest või ebaõnnestumisest teatasid patsiendid ise.

Uuring oli kolmeosalise kliinilise uuringu viimane osa, mida nõuab USA ravimiamet. Hoolimata ebaõnnestumisest jätkab Nabi suitsetamisvastase vaktsiini testide läbiviimist.

Allikas: Daily Mail

Yves Saint Laurent kasutamas enda brändi, et müüa sigarette naistele Venemaal ja Aasias

Tubakareklaam on keelatud nii Ameerikas kui Euroopas, kus paljudes piirkondades on kehtestatud ka suitsetamist piiravad seadused avalikes kohtades ja siseruumides suitsetamise kohta. Kuid moetööstuses on suitsetamine endiselt moes.

Terviseriskid, mis kaasnevad suitsetamisega ei paista Yves Saint Laurenti (YSL) morjendavat, kes reklaamib ja müüb endanimelisi sigarette.Need on pakendatud kenasse kuldse kirjaga musta pakendisse ning neid reklaamitakse Aasia ja Venemaa naistele.

Reklaamiks kasutatakse fotot suitsetavast modellist, kelle sarnasus Kate Mossiga on kahtlustäratav. Kate Moss sattus kriitikatule alla, kui ta suitsetas mõned kuud tagasi, kõndides poodiumil Louis Vuttoni moeshowl.

Interneti kaupmehed, kes müüvad YSL sigarette kuni hinnaga $44 plokk (200 suitsu), tunnistasid, et toode tuli esmakordselt müügile 1989 aastal.

Reklaamkirja sisuks ostjatele on, et brändi eesmärgiks on anda sigarettidele klassikaline väljapeetud imago. „YSL sigaretid pakuvad naisele vajalikku eneseuhkust, mis muudab ta atraktiivsemaks neist, kes suitsetavad teisi sigarette ja ka neist, kes ei suitseta.“

Taoline reklaamisõnum on ebamugav lääneriikidele, kus tubakavastasesse võitlusesse on investeeritud suuri summasid, et vähendada tubaka tarvitamisest põhjustatud surmajuhtumeid.

Deborah Arnott, Suurbritannia tubakavastase võitluse organisatsiooni ASH juht, ütleb, et Yves Saint Laurent peaks häbi tundma.

Ta teatas: „Hetkest kui reklaamide keelustamine keelas ära kõik tubakareklaamid ja tubakafirmade sponsortehingud, on noorte suitsetajate arv langenud kolmandiku võrra. Suurbritanniasse need sigaretid müüki ei tule, sest brändijagamine, et edendada suitsetamist on keelatud. Tegelikult on see keelatud kogu Euroopas. Kahjuks nii Venemaal kui mitmetes Aasia riikides, ei ole lapsi kaitstud taoliste tubakafirmade meelitamistaktikate eest, kes kasutavad uhkeid brändinimesid nagu YSL, et muuta noored sõltlasteks, mille tagajärg on tihti surm või oluline terviserike. YSL peaks talise tegevuse pärast tundma häbi.“

Ameerika kopsuorganisatsioon on avaldanud, et suitsetamisest tulenevate haiguste tõttu sureb aastas enam kui 430 000 inimest, sh infarktijuhud.

Vastavalt Suurbritannia Vähiseltsi uuringutele on enam kui veerand (28%) surmaga lõppenud vähijuhtumitest suitsetamisest põhjustatud.

Samuti on Suurbritannias meeste seas 90% surmaga lõppenud kopsuvähi juhtumid just suitsetajate puhul ja naiste seas on see sama number 80%.

Yves Saint Laurent, kes suri 2008 aastal nimetas 1966 aastal disainitud naiste kostüümi nimega Le Smoking. See sama disain mõjutab moetööstust tänini.

YSL järgis sigarettide näitel Cartier’i ja Pierre Cardin’i eeskuju, kes on samuti andnud tubakafirmadele õiguse kasutada enda logo.

Allikas: MailOnline

Suitsetamist keelavad sildid võivad suitsetajas tekitada soovi suitsetada

Teadlaste poolt läbiviidud uuringu kohaselt võivad suitsetamist keelavad sildid hoopis tekitada suitsetajas soovi suitsetada. Nende sõnade kohaselt on taolistel tahvlitel suitsetajate jaoks „irooniline efekt“, sest need hoopis kasvatavad suitsusoovi.

Olemata sellest isegi teadlik reageerivad suitsetajad taolistele siltidele mõeldes suitsetamisele ja soovides süüdata.

Oxfordi ülikooli uurija Brian Earp’i andmetel võib väita, et taolised iroonilised efektid on täheldatavad kui inimene puutub kokku keelavate siltidega. „Kui sa ütled inimesele, et ära mõtle roosale elevandile, siis oled sa talle just pähe istutanud mõtte roosast elevandist“, märkis Earp. „Paljud avalikud terviseteated on üles ehitatud keelaval viisil – „Ütle uimastile ei!“, „Ära sõida purjus peaga!“, „Suitsetamine keelatud!““

Earp lisas: „Suitsetamist keelavad teated on eriti levinud ja neid võib leida kõikjal. Kui sa oled suitsetaja ja jalutad mööda tänavat, võid sa mõne meetriga mööduda mitmest suitsetamist keelavast sildist, mis on äride ustel ja akendel. Kui sa oled suitsetaja ja nikotiinivajadus hakkab endast märku andma, võivad taolised sildid seda ainult võimendada.“

Mitmete katsete tagajärjel järeldasid teadlased, et inimesed, kellele eelnevalt näidati erinevaid suitsetamist keelavaid silte, olid positiivsemalt meelestatud piltide vastu, millel kujutati sigarette või tuhatoose.

Allikas: Daily Mail

Suitsetavate laste video ajas hiinlased marru

Paljudes hiinlastes tuska tekitanud lühike, telefoniga filmitud klipp kahest rongis suitsetavast lapsest, algatas ühiskonnas tulise diskussiooni Hiina suitsetamisprobleemil – probleem, mis näib suisa lahendamatu.

Minuti pikkuses videos võib näha kahte kolme kuni nelja aastast last vaguni otsas itsitamas ja sigarette pahvimas. Ka Eestis olid vaguni otsas eraldatud ruumid kunagi suitsetajate poolt hõivatud.

Ei ole mingit infot, kes need lapsed olid või kuhu rong suundumas oli. Samuti pole teada, kas lastega suitsetamisalal olnud täiskasvanud, olid lastevanemad. Siiski on selgelt näha, et nad ei teinud midagi selleks, et laste suitsetamist takistada. Selle asemel on kuulda, kuidas nad laste suitsetamist pealt vaadates nende suitsetamist humoorikaks peavad. Üks reisijatest küsib: „Kas ta suitsu üldse oskab teha?“, mille peale teine vastab: „Jaa, näe, ta tõmbab ju alla!“

Video tekitas väga suurt furoori Hiina ühes suurimas veebiportaalis netease.com. „Poistel veab, kui nad kolmekümnesekski elavad!“ kirjutas üks kommentaator. Teine arvas, et nende vanemad tuleks hukata. „Ma tahaks näha nende vanemate nägu, kui nende lastel kopsuvähk diagnoositakse!“ kirjutas kolmas raevunud kommentaator.

Suitsetamine on pikka aega olnud Hiina suurimaks tervist hävitavaks probleemiks. Suitsetamist seostatakse vähemalt miljoni surmaga igal aastal. Suitsetamine on Hiinas enda juured väga sügavale ajanud- umbes 30% hiinlastest on suitsetajad, mis tähendab, et umbes 300 miljonit suitsetajat. See number on pea võrdeline kogu USA rahvaarvuga.

Muide, suitsuplokk on Hiinas üks levinuimaid sünnipäeva kingitusi meestele, sest 53% kõikidest meestest on suitsetajad. Avalikes kohtades suitsetamise keelustamine tuli jutuks juba 1995 aastal, kuid selle seadusega ei ole eriti kaugele jõutud.

Viimane suitsetamise keelustamise otsus, mis kõneainet pakkus, oli otsus keelata suitsetamine avalike kohtade siseruumides alates 1. maist 2011. Kuid tubakatööstuse panus Hiina maksusüsteemi on tohutu, mis võib seletada suitsetamist keelavate seaduste lohakat täitmist ja sama lohakat riigipoolset kontrolli.

allikas: NBC News