menu

Parim investeering, mille nii paljud hirmu tõttu tegemata jätavad

Eestimaad on tabanud investeerimispalavik ja julgemad noored panevad võidu enda raha erinevatele hoiustele kasvama. Mõned hoiused annavad tagasi paar protsenti aastas, mõned suurema riskiga mõnevõrra rohkem. Ehk siis aastaga võib vabalt saada sinu panustatud 1000 eurost näiteks 1080 eurot. Rikkaks ei saa, aga midagi ikka.

Kuid kujuta ette, et keegi, keda sa võid usaldada, teeb sulle järgneva pakkumise:

Investeeri tema ettevõttesse 300 eurot ja tema garanteerib sulle, et iga aasta lõpus laekub su arvele 1900 eurot. Sel aastal saab sinu 300 eurost 1900, järgmisel lisandub veel 1900, ülejärgmisel juba 2000 ning nii igal aastal kuni surmani ja ainus kulu, mis sul selleks hämmastavaks pakkumiseks teha tuleb, on praegu ühekordselt investeerida 300 eurot. Ehk siis esimese aastaga sa 6,5 kordistad enda investeeringu!

Aga mis siis, kui see investeering ei lähe kasvama? Kui see ei lähe kasvama järgmise kolme kuu jooksul, ehk kui sa ei ole oma rahakolme kuuga 1,5 kordistanud, saad sa oma raha täies ulatuses tagasi. Seega, kui see läheb kasvama, teenid sa elu lõpuni enda palgale lisaks ligi 2000 eurot (tulevikus summa kasvab igal aastal umbes 100 euro võrra) ja kui see ei lähe, saad sa kogu oma raha tagasi.

Milles on konks? Konksu ei ole. Täpselt nii must-valge see just ongi.

Kas sa võtaksid sellise pakkumise vastu? Iga loll võtaks! See pakkumine tundub nii absurdselt hea, et jääb kahtlus, et siin on mingi konks. Aga mingit konksu ei ole.

Aga just täpselt seda me Allen Carri meetodiga pakumegi! Kui me saame sind aidata ja sa vabaned nikotiinisõltuvusest, hoiad sa keskmise suitsetajana sigarettidelt kokku aastas umbes 1900 eurot (20 sigaretti päevas, makstes €5.30 paki eest) ja kui sa ei jäta, siis kolmekuulise raha tagasi garantiiga ei ole sul kaotada mitte midagi, sest sa saad oma raha tagasi. Loomulikult selleks, et seda raha reaalselt näha, tuleks igal palgapäeval kanda muidu suitsule kuluv raha kõrval-arvele, sest muidu sa seda raha ei näe- ostad lihtsalt kallimaid asju.

Pluss ei ole investeeringu kasu kaugeltki ainult rahas. Lisaks saad sa tagasi ka tervises, hügieenis, vabaduses, elu pikkuses ja kvaliteedis, paremas enesetundes, vähenenud stressis, kõrgemas enesehinnangus. Raha on väikseim kasu, mis vabadusega kaasneb, kuid sa vajad väikest rahalist investeeringut, et teha see esimene samm.

Kui see on nii hea pakkumine, siis miks inimesed tormi ei jookse? Sest me räägime siinkohal sõltuvusest- nikotiinisõltuvusest. Ja sõltuvus kontrollib inimest läbi hirmu. Hirm, et mahajätmiseks tuleb läbida mingi hirmus trauma. Hirm, et ilma nikotiinita ei tule ta toime enam stressi ja igavusega. Hirm, et ta ei suuda suitsuta nautida elu ja läheb kindlasti paksuks. Ja aru tuleb saada, mis seda hirmu tekitab- Nikotiinisõltuvus. Sellepärast lükkavadki sõltlased sageli seda esimest sammu nii kaugele edasi kui võimalik. Vähemasti mitte täna. Võib-olla homme. Või ülehomme. Küll ta tegeleb sellega—lihtsalt mitte veel.

Suitsetamisest loobumine – ma teen ainult ühe suitsu!

Mõned päevad tagasi osales Allen Carri järelseminaril mu nimekaim. Peaaegu sama eesnimega, mis minagi ja kui ma ei mäleta 12 tegutsemisaasta jooksul, et mul oleks käinud ühtegi Henrit, siis viimase kahe kuu jooksul on neid käinud suisa kaks. Kuid ehk tekkis teil küsimus, et mis asi on järelseminar?

Kõigil, kes tulevad Allen Carri seminarile, et suitsetamisest loobuda, on õigus tulla kolme kuu jooksul ka kahele tasuta järelseminarile, kui vajadus peaks tekkima. Ja kui sa oled käinud kolme kuu jooksul nii seminaril, kui kahel järelseminaril ning suitsetamist ei ole ikka õnnestunud maha jätta, maksan ma sulle kogu su raha tagasi.

Henri tuli järelseminarile seetõttu, et kaks nädalat peale seminari, oli ta jätkuvalt suitsuvaba. Mis kõige veidram- mitte mingeid ärajäämanähtusid. Kogu see kogemus oli tema joaks täiesti pöörane, sest seminarile tulles, oli ta veendunud, et ta ei suuda päevagi ilma olla. Ometi oli möödas kaks nädalat ja kuigi mõtted käisid aeg-ajalt läbi, ei olnud tal mingeid raskusi ega probleeme. Isegi liiga lihtne. Kaks nädalat viimasest suitsust möödas, oli ta töö juures silmitsi probleemiga, mida nad kolleegidega lahendada püüdsid.

Närviliselt läksid kolleegid nurga taha suitsu kimuma. Henri nendega kaasas ja tal tekkis hetkeks idee- ta pole ju kaks nädalat ühtegi suitsu teinud. Mahajätmine on olnud kõike muud kui raske. Ka ei ole tal mingit plaani uuesti suitsetajaks hakata. See etapp on tema elus möödas. 30 aastat 1,5 pakki päevas oli aastaid ta tervist ja vaimu hoogsalt kulutanud… Aga kui teeks ühe? Lihtsalt ühe. Lihtsalt praegu nüüd, et närvilisest olukorrast eemalduda.

Henri küsis ühe sigareti. Ta tõmbas selle justkui muuseas ära, sest tal ei olnud mingit soovi, ega plaani rohkem teha. Tund hiljem tundis Henri rahutust. Väike ebakindlus ja närvilisus puges hinge. Tema peas vasardas vaid üks mõte- mine tee suits ära. Läheb paremaks. „Ok, ma teen ühe.“ Henri küsis kolleegidelt ühe tobi ja tõmbas selle välisukse ees ära. Tundis, kuidas hinge pugenud närvilisus ja rahutus asendus lõdvestumise ja tasakaaluga.

Tund hiljem istus ta töölaua taga ja jalg tatsus närviliselt. Henri ei suutnud keskenduda ja mõtted liikusid vaid ühes suunas. Ta mõistis, millise vea ta oli teinud. Ta sai aru ka sellest, et ta ei suuda teha vahepeal mõnda sigaretti- ta on kas ahelsuitsetaja, või mittesuitsetaja. Vahepealset varianti tema puhul ei eksisteerinud. Ta läks tanklasse ja ostis endale uue paki ja otsis välja ka mu telefoninumbri ja pani paika järelseminari aja. Nüüd oli Henril õppetund olemas- ma ei valetanud. Ta tõepoolest ei saa teha aeg-ajalt ühte sigaretti. Miks see nii on, selgitan ma põhalikult ka seminaril.

Kui sina suitsetad ja oled veendunud, et sa ei suuda maha jätta, siis ainus, mis sul takistab vabaneda, on hirm- et sa ei saa hakkama. Et sa kukud läbi. Henri sai sellest hirmust üle, tuli oma sõbraga seminarile ja kuigi Henri muutus liialt enesekindlaks, mis on selle meetodi suurim probleem – mahajätmine on sageli niivõrd lihtne, et sisse võib pugeda liigne enesekindlus, et kui see nii lihtne on, siis äkki ma võin teha ühe ja küll ma uuesti maha jätan, kui peaks sõltuvsse taas jääma, sest see on nii lihtne, tuli ta tagasi järelseminarile ja on tagasi rajal. Keegi teistest osalejatest järelseminari ei vajanud. Ka seminaril osalenud Ülar, kes oli suitsetanud ligi 40 aastat, kirjutas mulle : „Tere. Tahtsin öelda et mul on nüüd 15 päeva suitsuvaba päeva olnud ja siiani läheb kenasti!  Suur Aitäh sulle!!“ Ja kenasti läheb tal ka täna, kui seminarist on möödas pea kolm kuud.

Suitsetamine, suitsetamisest loobumine ja COVID-19

Hullud ajad. Koroonaviirus. Teadmatus. Hirm. Kaua kestab? Millal läbi saab?

Me ei tea hetkel suurt midagi. Ainus, mida me teame, on see, et hetkel on ringi liikumas kuri haigus COVID-19 ja me peame andma endast parima, et me seda ei levitaks. Lihtsaim viis on püsida kodus, et me ei puutuks juhuslikult kokku nendega, kes seda põevad. Segasemaks muudab ka see asjaolu, et palju on ka sellised, kes ise ei tea, et nad seda põevad, kuid nakkusohtlikud on sellegipoolest. Seega – päästame enda lähedasi kodus püsides.

Suitsetamise kahjulikkusest ei pea eriti siin rääkima. Iga suitsetaja teab seda. See on iga suitsupaki peal kirjas. Loomulikult mõjutab see eelkõige kopse, kuhu see ving hingatakse ja veresoonkonda koos südamega. See tähendab, et kui sa oled hetkel suitsetaja, siis hoia end eriti. Mitte ainult ei muuda suitsetamine sind viirustele vastuvõtlikuks, sest su immuunsüsteem ei saa normaalselt toimida, vaid on teada ka fakt, et suitsetajatel on ka Covid-19 kulg sageli raskem ja suuremate tüsistustega. Seda eelkõige seetõttu, et kopsude sisepind on kaetud ripsmetega, mis kaitsevad sind väliste ärritajate vastu nagu viirused, bakterid ja mürkained. Kuid suitsetamine võtab ripsmetelt kaitsevõime ja nii võivad kopsu segamatult kuhjuda viiruseosakesed, mis seal oma hävitustööd jätkavad.

Lühike ja pealiskaudne selgitustöö tehtud, siis kuidas suitsetamisest lahti saada? Kui sa oled siin lehel, siis sa vist tead, et just see meetod võiks sind aidata. Tõepoolest. Enne eriolukorda korraldasime me igakuiselt seminare, et inimesi suitsulõksust välja saada, kuid nüüd, kui kogunemised keelatud on, me enam sellisel moel tööd teha kahjuks ei saa. Seega, peame ajaga kaasas käima ning me kolime veebi! Saate täpselt sama personaalse ja interaktiivse kogemuse läbi interneti, nagu te oleksite saanud ka seminaril. Selleks on teil tarvis: kaameraga ja laetud telefoni/arvutit, normaalse kiirusega internetiühendust, kõrvaklappe, vaikset ruumi, kus teil 5-6 tundi segamatult olla lastakse (hea oleks, kui oleks ka pimendatav, sest üks osa seminarist on mediteeriv harjutus ja siis sobib hämar/pime ruum paremini), mugavat istumist, sigarette ja valmisolekut, et annate endast parima. Kui see on olemas, siis on väga hea võimalus, et me lahendame ühiselt selle kasvava probleemi.

Samuti mõistame, et hirmust ja teadmatusest ollakse ka rahaga ettevaatlikumad. Kuid suitsetajana sa ei saa seda teha. Kui sa tõmbasid enne kriisi paki päevas ja kulutasid sellega oma 140 eurot kuus, teed sa seda ka nüüd (va juhul, kui sul kodus suitsetamine ebamugav on, või sa oled salasuitsetaja, kes töö juures salaja kimus). See tähendab, et sul kulub ligi poolteist tuhat eurot aastas ja iga kuu, mis te mahajätmist edasi lükkate, maksab see otsus järgmised 140 eurot. Online seminari võimaluse luues saavad nüüd osaleda ka need, kel Tallinnasse ja Tartusse reisimine keeruline oli. Tehniliste iseärasuste tõttu on ka grupid väikesed ja ma korraldan neid vaid korra kuus. Seega kasuta võimalust ja saad seda teha oma enda mugavast tugitoolist. Isegi riietumine on vabatahtlik 🙂

 

UUENDUS: Kuna piirangud ei ole enam sedavõrd karmid, oleme me taas läbiviimas seminare, kuhu te ikka füüsiliselt kohale tulla saate.

Uusaastalubadus

uusaastalubadus

Igal aastal lubavad sajad eestlased endale erinevaid asju, mida nad kõik uuest aastast teistmoodi tegema hakkavad- ma jätan suitsetamise maha! Ma lõpetan joomise! Ma hakkan trenni tegema! Ma loen rohkem! Palju erinevaid lubadusi, mille võlu kaob tavaliselt juba enne, kui jaanuargi läbi saanud on.

Kui sa oled siin lehel, siis on sul mõtteis, et peaks äkki suitsetamise sel aastal maha jätma. Kuid tõenäoliselt ei ole see mõte su peas esimene kord. Tõenäoliselt ei ole see ka esimene katse. Miks siis kõik eelnevad korrad see nii halvasti läinud on, et täna sa seisad taas dilemma ees- kas jätta maha või mitte?

Probleem on selles, et sa oled alati varem püüdnud muuta enda elu, enne, kui sa oled muutnud mõtteid. Kui sa lõpetaksid praegu suitsetamise. Nüüd samas, viskaksid enda sigaretipaki/e-sgiareti/snusi või midaiganes sa kasutad, lihtsalt prügikasti, siis ainus, mis muutub on see, et sina istud ikka seal ja suitsud on nüüd prügikastis- mitte kusagile ei ole kadunud soov suitsu teha!

Sa lähed järgmine kord peole ja sa tahad suitsu teha. Sa ärkad järgmisel hommikul üles, lähed terassile, võtad aurava kohvi kätte… ja sa tahad suitsu teha. Sa lähed järgmine kord oma naisega/mehega tülli ja sa tahad suitsu teha. Ainus, mis on muutunud, on see, et sul ei ole sigarette käepärast.

Kuid mitte kusagile ei ole kadunud peast sinu soov suitsu teha. Ei ole siis imestada, et statistika näitab hirmsaid numbreid- 97 suitsetajat sajast, kes on selle tahtejõuga maha jätnud, hakkavad uuesti suitsetama enne, kui aasta täis saab. Enamus juba esimesel-teisel jaanuaril, kui pohmell möödas on ja tööl pingeline päev.

Allen Carri meetodiga olemegi keskendunud sellele, et aitame suitsetajal lahti saada soovist suitsu teha- et enne, kui ta viskab enda sigaretipaki prügikasti, on ta juba lahti saanud soovist suitsu teha. Kui suitsetaja ise ei soovi suitsu teha, võib ta juua terassil enda auravat kohvi, käia sõpradega pidudel, elada üle stressirikkaid momente ja ei oma mingit soovi uuesti suitsetama hakata.

Kuidas seda saavutada? Selleks tuleb muuta enda vaatenurka suitsetamisest. Üks tark mees ütles kunagi: “Kui sa muudad enda vaatenurka, siis see, mida sa vaatad, muutub”. Kuid selleks, et suitsetaja hoiak suitsetamisesse muutuks, tuleb läbida kuuetunnine seminar, kus ma toon lihtsaid näiteid ja selgitan lihtsas keeles, kuidas nikotiin on elu jooksul sinu ajuga lollitanud. See päev võib olla sinu ja su pere jaoks elumuutev päev. Jäta suitsetamine sellesse aastasse.

Mis juhtub siis, kui sa ei tule seminarile? Mitte midagi! Sa jätkad suitsetamist nii nagu sa seda tänaseni teinud oled. Aeg-ajalt ilmub mahajätmissoov su mõtteis pinnale, kuid kuna sa ei ole lahti saanud soovist suitsu teha, surud sa selle soovi uuesti alla, sest sa ei kujuta enam enda elu ilma suitsuta ettegi- kuidas ma joon alkoholi ilma suitsuta? Kuidas ma naudin kohvi ilma suitsuta? Kuidas ma suudan elu nautida ilma suitsuta? Kas ma jään ilma enda toest raskel hetkel? MIDA MA TEEN SIIS, KUI MUL MITTE MIDAGI TEHA POLE? Kõik need hirmud elu ees ilma suitsuta, süvenevad.

Õige aeg mahajätta on nüüd. Paremat aega ei tule. Kui ma sind aidata ei saa, tõstan ma käed üles, vabandan ja maksan sulle su raha tagasi, sest ma tean, et nii mina kui ka sina anname endast parima, et sa sellest lahti saaksid ning kui mina sind aidata ei saa, siis ma ei küsi ka selle eest tasu. Registreerida saad end SIIN.

Kui palju see maksab? Nagu ma ütlesin, see maksab vaid siis, kui sa maha jätad. Maksumuse ja seminari tasuvuse aja võid endale välja arvutada, kasutades seda lihtsat kalkulaatorit SIIN

Kohtume peagi!

Suitsetamise mahajätmine saab alguse esimesest mõttest

suitsetamise mahajätmineMa sattusin siin rääkima ühe noore sugulasega, kes on salasuitsetaja. Kuna ta on suitsetanud alles paar aastat, siis on tal illusioon, et ta suitsetab ainult sellepärast, et talle meeldib ja tal ei ole mingit sõltuvust. Ma kutsusin teda üles sellest lahti saama ja tema vastus oli, et kui tal peaks sõltuvus tekkima, siis ta jätab suitsetamise maha.

See on paljude suitsetajate puhul sama mõte, et nad ei jäta suitsetamist praegu maha, sest neil ei ole motivatsiooni ega põhjust. Kuid motivatsioon mahajätta tekib alati mingist lisastressist- sul hakkab tervis käest minema, su rahaline seis ei lase sul enam suitsetada, sa oled rase, või oled seltskonna viimane suitsetaja. Miks oodata mingit probleemi, enne, kui see ette võtta? Me ei vaheta ju autol õli siis, kui mootor on kokku jooksnud? Me ei lähe ju tualetti siis, kui püksid on juba märjad? Miks me suhtume suitsetamisesse teisiti?

Ma ise olin samasugune. Ma olin veendunud, et ma naudin suitsetamist niivõrd väga, et ma ei suudaks küll kunagi maha jätta. Samas teisalt lootsin, et see läheb äkki ise kuidagi üle, sest mu vanaisa suri kopsuvähki ja mu isal on kõik suitsetaja haigused, mida nimetada oskan. Minu ideaalne õhtu nägi välja: teha mida iganes ja samal ajal suitsetada. Kui ma suitsetada ei saanud, siis ei olnud see minu jaoks kvaliteetaeg. Alles siis, kui ma olin jõudnud kolme pakini päevas, köhisin ja rögastasin igal hommikul, jõudis mulle pärale, kuhu ma juba langenud olin.

Suitsetamine on üldse nii salakaval lõks- sa ei saa aru, et sa oled sõltuvusse jäämas, kuni ühel hetkel suitsetadki sa paki päevas. Ükski suitsetaja ei planeerinud enne esimest sigaretti, et ta suitsetab nüüd 30 aastat järjest ja paki päevas. Ta ei plaaninud, et kui ta õhtul koju tuleb ja avastab, et pakki on ainult üks suits jäänud, et see teda tulevikus paanikasse ajab. See oli lõks.

Lõks ongi suunatud noortele inimestele, sest tubakafirmad ja e-sigaretifirmad näevad vaeva, et noored lihtsalt aeg-ajalt suitsetaks, sest nad teavad, et kui neid momente tekib piisavalt, siis ühel hetkel avastabki noor inimene end, mitte suitsetamas vaid neil momentidel, vaid ka muul ajal- kui ta bussi ootab, vahetunni ajal, sõpradega väljas olles.

Minu soovitus on, et kui sul tekib väiksemgi mõte, et peaks maha jätma, siis võta sellest kinni, sest sa ei tea, millal see uuesti tekib. Nende kahe mõtte vahel võib olla kümneid aastaid nagu ma klientide puhul näinud olen. Kui tuleb mõte, et prooviks õige maha jätta, siis on super! Võta sellest kinni, sest sa ei saa 10 aasta pärast mõelda, et miks ma küll tookord pidin selle maha jätma. Küll aga sa päris kindlasti kahetsed 10 aastat hiljem mõeldes, et miks ma küll tookord maha ei jätnud… Suitsetamise mahajätmine saab alguse esimesest mõttest.

Suitsetamisest loobumine: Suur punane nupp

Aeg-ajalt satun ma vaidlustesse suitsetajatega, kel ei ole mingit plaani suitsetamist maha jätta. Nad ütlevad, et neile meeldib suitsetamise juures kõik- lõhn, maitse, lõõgastus, see peletab igavust jne.

Ma küsin siis, et kui see on nii suurepärane asi ja kui nende laps tuleks ühel päeval nende juurde ning küsiks neilt nõu, et kas ta peaks hakkama suitsetajaks, siis mida nad vastaksid?

Vastus on alati olnud üks: “Mitte mingil juhul!”.

Ma küsin, et kui nad ise seda niivõrd kiidavad, siis miks nad ei soovita seda enda lastele?

Vastuseks hakkab tulema suitsetamise teine pool- see on tervist hävitav, muudab sõltlaseks, kulutab raha, paneb haisema jne.

Ma küsin, kas suitsetajale siis meeldib ka see teine pool, mis suitsetamisega kaasneb- need terviseriskid, sõltuvus, hais, rahakulu? Ja vastuseks on, et loomulikult mitte.

Järgmine küsimus suitsetajale on, et kui suitsetamine lõõgastab, kas ta arvab siis, et kui ta läheb oma mittesuitsetavate sõpradega välja istuma, siis mittesuitsetajad on pinges samal ajal kui suitsetajad on lõõgastunud? Loomulikult mitte!

Kas ta arvab, et kui mitte mittesuitsetajal igav hakkab, siis ta mõtleb, et peaks hakkama suitsetama, sest siis mul ei oleks igav? Loomulikult mitte!

Siis ma küsin, et miks ta siis suitsetab? Vastuseks saan, et talle lihtsalt meeldib suitsetamine ja pealegi on maha jätta väga raske.

punane nuppSiin ongi õige hetk küsida suitsetajalt viimane küsimus: “Kujuta ette, et siin ruumi keskel on suur punane nupp. Umbes nagu saates “Võta või jäta”. Kuid see on võlunupp. Ja kui sa sellele vajutaksid, ärkaksid sa homme hommikul üles täieliku mittesuitsetajana- mitte mingisugust sõltuvust, mitte mingisugust soovi suitsu teha. Sul oleks vastupidi väga kerge olla- sul ei oleks probleem tulla toime igavusega, sa ei peaks enam lõõgastumiseks suitsetama. Kas sa vajutaksid sellele nupule?”

IGA suitsetaja vajutaks. Ainukesed suitsetajad, kes ei vajutaks, on need algajad suitsetajad, kes ütlevad, et neil ei ole probleemi ja võivad homme ise maha jätta, kui tahavad. Me alustasime kõik sellistena.

Iga suitsetaja vajutaks ja mida see tegelikult tähendab? Seda, et iga suitsetaja tahab tegelikult olla mittesuitsetaja. Kõik tahavad olla tegelikult vabad ning see nupp on olemas. Kuid see nupp on sinu peas ja ma saan aidata sul sellele vajutada.

Kuid miks enamus suitsetajaid ei astu kunagi seda esimest sammu? Sest neil on hirm. Hirm, et suitsetamisest loobumine on väga raske. Kuidas nad hiljem stressiga toime tulevad? Äkki nad lähevad paksuks! Kas nad üldse kunagi päris vabaks saavad? Kuidas on võimalik see, et hiljem suitsunälga ei tunne? Peod kaotavad enda mõtte, kui nad seal suitsu teha ei saa! Kuidas nad suudan kunagi enam nautida hommikukohvi, kui nad sinna juurde ei suitseta?

Kui sa tahad seda võlunuppu vajutada, siis ma saan sind aidata, et sa ärkaksid üles sellisena nagu sa polekski kunagi suitsetaja olnud- täpselt sama suure sooviga see pulk endale uuesti suhu panna.

Sotsiaalne suitsetamine

suitsetamine1Enamus suitsetajaid, kes tulevad Allen Carri seminarile, on kunagi alustanud suitsetamist, et saada seltskonna osaks. Suitsetatakse, et paista vanem välja, tunduda natuke karmimana või lahedamana, näida seksikam. Alustades on suitsetamine vägagi sotsiaalne tegevus. Vähemalt nii paistab see välja.

Käiakse vahetunni ajal salaja nurga taga, pidudel suitsuruumides, töö juures suitsunurkades. Kooskäimise kohti on vägagi palju.

Kuid see on kõik jäämas unustuste hõlma. Need on erinevad põhjused, miks alustatakse, kuid need ei ole ammu enam põhjused, miks jätkatakse.

Mine suvalise suitsetaja juurde, kes on kimunud viimased 20 aastat ja küsi talt, miks ta suitsetab. Ta ei ütle sulle kunagi, sest see on seksikas, lahe või selleks, et karmim välja paista. Ei näe suitsetajad ennast nii, ega näe neid nii ka ühiskond.

küsimärkTavaliselt ütlevad suitsetajad vastuseks- see on mu viimane nauding, see aitab mul stressi maandada, see on lihtsalt üks harjumus, millest lahti ei saa, see aitab mul oma mõtteid mõelda ning omaette olla.

Kas tõesti on suitsud 20 aastaga nii muutnud, et sellest, mis oli lihtsalt lahe ja seltskondlik tegevus, on need muutunud millekski, mida vajatakse selleks, et oma mõtteid mõelda, et stressi maandada ja lihtsalt üks harjumus, millest lahti ei saa? Loogilisem on ju mõelda, et suitsud ei ole muutunud. Suitsud on ikka täpselt samasugused- sa süütad need põlema, hingad vingu enda kopsudesse ja puhud selle uuesti välja.

Küll on aga muutunud sinu nägemus suitsetamisest, sest aegapidi hakkab nikotiin sinu ajuga lollitama. Nikotiin on mürgine aine ja su keha võitleb pidevalt sellega, et seda sinust välja ajada. IGA hetk, kui sa ei suitseta, kannatad sa leebete nikotiini võõrutusnähtude käes. Need võõrutusnähud ei lase sul enam oma mõtteid rahulikult mõelda- sa pead mõtete seadmiseks suitsetama. Need tekitavad sinus pideva õrna stressitunde, et sa tunned vajadust eemale minna ja aega enda jaoks maha võtta. Kuid kuna see leebe nikotiinivõõrutus ei ole füüsiliselt eriti palju tuntav, siis järeldavadki väga paljud suitsetajad- mul ei ole probleem nikotiiniga, mul on lihtsalt üks harjumus.

sigaretidNikotiin suudab aju kerge vaevaga ära lollitada. Kui inimesel on käsil suitsetamisest loobumine, siis selleks, et see oleks lihtne, tulebki täielikult mõista, kuidas ta on lolliks tehtud. Miks suitsetaja arvab, et suitsetamine rahustab, kui nikotiin on ju tegelikult erguti. Kuidas saab erguti rahustada? Me ju ei joo enne magamaminekut Red Bulli, et parem uni tuleks. Ometi tunneb suitsetaja, et kui ta on närvis, on tal vaja rahustavat sigaretti. Seminaril me räägime need müüdid lahti, et suitsetaja ei tunneks, et ta jääb millestki ilma. Vasupidi. Et tal oleks hea meel, et ta enam suitsetama ei pea.

Suitsetamine on muutunud vägagi antisotsiaalseks tegevuseks. Sa oled võib olla seltskonna ainuke inimene, kes peab iga mingi aja tagant hetkeks põsti tõusma, minema välja, et mõte taas paremini jooksma hakkaks. Pealegi, kui sa oled suitsetanud juba 20 aastat, ei olegi sulle suitsunurga seltskond ammugi esmatähtis. Paljud naised näevad suisa vaeva, et keegi neid sigaretiga ei näeks.

E-sigarettidest, hämamata

Ei lähe päevagi mööda ilma, et me ei kuuleks raadiost või näeks telerist, kuidas meile reklaamitakse e-sigaretti.

Kui e-sigaretid toodi esmakordselt 2004 aastal müüki,e-sigaret hakati meile pähe taguma, et e-sigarettide näol on tegu suurima panusega rahva tervisesse peale penitsilliini. Igal aastal tapab suitsetamine maailmas ligi neli miljonit inimest ja kuna suitsetajate arv just arengumaades on pidevas kasvutrendis, kasvab ka igaaastane suitsetamise tagajärjel surejate arv. WHO ennustab, et suitsetamine tapab sel sajandil miljard inimest. Aga see, mis suitsetajaid tapab, ei ole nikotiin, suitsetamise raison d’être, vaid tõrv koos kümnete kantserogeenidega tubaka suitsus. E-sigaretid toimetavad kehasse nikotiini, ilma ohtlike kemikaalideta, kuigi tänaseks ei ole veel eriti teada, kuidas mõjub e-sigarettidest imenduv nikotiin pikas perspektiivis sõltlase tervisele. Hoolimata teadmatusest väitsid nad, et miljonid elud saavad päästetud. Väideti, et suitsetamisega kaasnevad haigused langevad mineviku hõlma.

Kuigi e-sigarettide testimine ja regulatsioon on hetkel veel pea olematu, on maailmas paljud rahvatervise spetsialistid võtnud need omaks kui potentsiaalselt kahjusid vähendavad tooted. Keda huvitab, et inimesed on jätkuvalt nikotiinist sõltuvuses, vähemalt ei jää nad enam haigeks! Kuigi Allen Carri organisatsioonis oleme me kolmekümne aasta jooksul näinud, et suitsetamisest loobumine võib olla lihtne ning võimalik väga suurele enamikule suitsetajaist, teame, et ka meil tuleb ette ebaõnnestumisi ja kõik ei jäta suitsetamist, või ei suuda maha jätta. Suitsetamine tapab pooled neist, kes ei jäta või ei suuda maha jätta, kuid see pole veel kõik: iga suitsetamisest põhjustatud surma kohta, on 20 suitsetamisest põhjustatud elukvaliteeti hävitavat haigust.

E-sigarettide tootjad lubasid tuua sellesse kurba statistikasse uskumatu pöörde. Miljonid päästetud elud, lugematu arv inimesi, kelle elukvaliteet paraneb tohutult, meeletud säästetud summad tervishoiusektoris, mis ei pea enam ravima suitsetamisega seotud haigusi.. see kõik tundub suisa liiga hea, et tõsi olla. Sest see ongi…

lancetEelmisel nädalal avaldas tunnustatud meditsiini väljaanne, The Lancet, esimese kliinilise randomiseeritud ja kontrollitud uuringu, mis uuris loobuda soovivaid suitsetajaid, kes lülitusid ümber e-sigarettidele. Uuring sisaldas kolme gruppi: esimesele anti 21mg nikotiini plaaster, teisele e-sigaret 16mg nikotiini kapslitega ja kolmandale e-sigareti platseebo (ilma nikotiinita). Uuring võeti kokku peale seda, kui suitsetamisest loobumisest oli möödas kuus kuud.

Nagu oligi arvata, siis nikotiini plaastrit kasutava grupi tulemus oli kehva. Vaid 5,8% suitsetajaist oli kuue kuu möödudes suutnud suitsetamisest hoiduda. See number on samal skaalal tulemustega, mida on näidanud lugematud eelnevad uuringud, mis on uurinud nikotiini plaastrite efektiivsust. See aga tekitab omakorda küsimuse: miks ravi, mille ebaõnnestumise protsent on kuue kuu järel 94, on iga valitsuse suitsetamise vähendamise strateegia tugitala?

Mis oli aga antud uuringus kordades nördimust tekitavam, oli nikotiini sisaldava e-sigareti grupi õnnestumisprotsent. See oli masendavad 7,3%. Kogu e-sigarettide mõte oli see, et tegemist on tõelise suitsetamise alternatiiviga. Lisaks sellele, et e-sigaretid pidid suitsetajale toimetama sõltuvust tekitatavat nikotiini, pidi e-sigaret suitsetajale toimetama ka „suitsetamise kogemuse“. E-sigarettide tootjate selgitus oli see, et suitsetajad lähevad miljonite kaupa üle e-sigarettidele, sest nad saavad kogu suitsetamise naudingu ilma mingite terviseriskideta. See uuring lükkab täielikult nende väited ümber. Kui vaid 7,3% neist suitsetajaist, kes tahtsid suitsetamisest loobuda, said sellest lahti e-sigaretti kasutades, siis ei ole ju selle panuse potentsiaal rahva tervisesse oluliselt erinev nikotiini nätsust või plaastrist. Olukord oli tegelikult veelgi masendavam, sest 40% sellest 7,3%st kasutasid kuue kuu järel jätkuvalt e-sigaretti. Reaalsus on see, et suitsetajad näevad e-sigaretti peamiselt kui viisi, et saada kätte nikotiin, kui suitsetamine ajutiselt mingil põhjusel võimatu on.

Ja e-sigareti tootjad teavad seda suurepäraselt. noor e-sigaretigaHoolimata nende väidetest, et tegemist suitsetamisest loobumise tootega, räägib nende turundus suuresti teist keelt. Täna võib näha, et lisaks olemasolevate suitsetajate püüdmisele, on e-sigareti turundusel kaks sihtmärki. Esimene sihtmärk- meelitada endised suitsetajad tagasi nikotiini lõksu. Minu silmis on see sama alatu, kui reklaamida viina anonüümsete alkohoolikute koosolekutel (repliigid reklaamidest: „mmm Parem, kui sa arvatagi oskad“, „See ei ole sulle kahjulik“, „Proovi!“, “Me teame, mida sa ihaldad”). Teine sihtmärk- justkui tubakafrimade järelkajana, reklaamivad nad enda tooteid noortele inimestele. E-sigarettide tootjad võistlevad nüüd tubaka- ja ravimtootjatega, et saada endale osa nikotiinisõltlaste turust. Kuna e-sigaretid on tänaseks täiesti reguleerimata, siis saavad nad end turundada viisil, kuidas tubakafirmad enam ei saa. Pole siis ime, et tubakafirmade osturalli on võtmas aina suuremaid mõõtmeid- iga paari nädala tagant võib lugeda, kuidas tubakafirmade poolt ostetakse üles e-sigarettide tootjaid. Kas tõesti tahavad tubakafirmad, et inimesed nikotiinisõltuvusest vabaneksid, või nad mõistavad potentsiaali, kuidas luua enda toodetele järelkasv?

E-sigarettide reguleerimatus laseb neil kasutada maitseid, mida tubakafirmad tavasigarettidega enam ei saa. Maitsed, mis on suunatud lastele- Red Bull, Coca-Cola, vanilje, kummikommi, maasika jpt. E-sigarettide tootjad teavad, kus lapsed internetis aega veedavad ja reklaamivad oma maitseid ja tooteid seal. Mu alaealine sugulane näitas oma Facebooki esilehte ja alla kerides nägin ma minuti jooksul kolme (!!!) e-sigareti reklaami, mida ta tellinud polnud (FBs saavad turundajad valida, mis vanusest alates kasutajatele reklaame kuvatakse). Ka võime varsti sarnaselt muu Euroopaga ka Eestis näha seda, et toodet reklaamitakse muusikaüritustel ja spordivõistlustel (mõni nädal tagasi jagati Londonis O2 Arenal toimuval kontserdil kõigile soovijatele tasuta nikotiini kapslite näidiseid- sest seda ei keela ükski seadus). Kus mujal oleks kavalam noori inimesi endale värvata? E-sigareti tootjad on töötamas välja aina kavalamaid sotsiaalmeedia kampaaniaid, et promoda toodet noorte seas. On võetud enda reklaamnäoks Jenny McCarthy ja mässumeelne Courtney Love (mida mässumeelsem, seda paremini suudavad noored samastuda) ning laulja Bruno Mars ostis osaluse USA suurimas e-sigarettide firmas NJOY.bruno mars njoy Hollywoodis väravatakse aina uusi staare, kes oleksid nõus rääkima kiidujuttu e-sigarettide teemal populaarsetes jutusaadetes nagu Jimmy Kimmel Live või Conan. Oleks naiivne arvata, et selle lühikese aja jooksul, mis neil õnnestub seal talk shows veeta, räägiks nad millestki, mis ei ole neile oluline. Kogu nende jutusaadete mõte ongi eelkõige promo toodetele ja linastuvatele filmidele/telesaadetele. Me oleme justkui läinud ajas tagasi- tavasigarettide suitsetamist reklaamisid kunagi samuti seksikad naised ja kahepäevaste habemetega ilusate nägudega mehed, kui räägiti suitsetamise naudingust ja ajast iseendale. Kõik reklaamid, mis on töötatud välja tubakatootjate poolt, on nüüd ülevõetud e-sigarettide reklaamides.

Sellise, noortele suunatud, turunduse tulemusi võib näha ka teises uuringus, mis avaldati eelmisel nädalal väljaandes Centres for Disease Control. Selle uuringu tulemusena avastati, et e-sigarettide kasutus põhi- ja keskkooli õpilaste seas on KAHEKORDISTUNUD kõigest 2012 aasta jooksul- ÜHE aastaga.

Seega on näha, mis on tõde e-sigareti taga. Kümne lühikese aastaga on see muutunud suurest sensatsioonist rahva tervises, millekski, mis on lihtsalt järjekordne ebaefektiivne toode, mis on loodud selleks, et hoida inimesi sõltuvuses ainest, millest nad end isegi pilve ei suuda tõmmata.

Kiire e-sigarettide reguleerimine on vajalik selleks, et nad oleksid korralikult kontrollitud ja et moraalitundeta turundajaid oleks võimalik pidurdada, kelle kogu eesmärk on muuta see toode vastuvõetavaks ning ihaldusväärseks just eriti noorte mittesuitsetavate laste seas.

Allikad:
NY TIMES
WHO
THE LANCET

Suitsetamisest loobumine – kuus aastat vabadust

Ma pean ennast väga õnnelikuks inimeseks, sest mulsuitsetamisest loobumine oli suur õnn komistada Allen Carri meetodi otsa täna, kuus aastat tagasi (15.01.2007).

Ainus asi, milles ma Allen Carriga nõus ei olnud, oli see, et ta väitis end olevat maailma kõige hullem suitsetaja. Ma olin temaga üpriski samal pulgal. Minimaalselt kolm pakki päevas ja kui õhtul oli mingeid üritusi, võis julgelt kaks pakki otsa panna.

Hiljuti rääkisime ühe tuttavaga sellest, et miks on Allen Carri meetod hea vahend, et uusaastalubadusena antud suitsetamisest loobumise otsus kestaks elu lõpuni.

Kui ma algul selle peale mõtlesin, siis ajal, kui ma veel suitsetasin, oleks see mind poolsurnuks ehmatanud- mitte kunagi enam suitsetada. Kuigi see on iga suitsetaja unistus, on see ka eesmärk, mis ajab enamus suitsetajaid hetkega paanikasse.

Meie korduvad katsed suitsetamisest loobuda, mis kukkusid läbi enne, kui nad alatagi jõudsid, või mis veel hullem, kui me kukkusime läbi, peale tunde, päevi, nädalaid või isegi kuid kestnud piinasid ja põrgut, on meid veennud, et suitsetamisest loobumise katse peab endas sisaldama valu ja kannatusi ning see lõpeb suure alandusega, kui me uuesti suitsetama hakkame.

Kui sa oled suitsetaja, või suitsetaja sõber, siis mul on sulle suurepäraseid uudiseid- see ei pea absoluutselt nii olema! Kuid sellest natukene hiljem…

On sul plaanis jätta suitsetamine aasta alguses maha, et alustada aastat puhtalt lehelt? Kui jah, siis tubli! Järgi Allen Carri lihtsaid samme ja järgi ta lihtsaid juhiseid ning sa oled teekonnal vabaduse poole.

Anna endast parim ja ära eelda, et sa tunned ennast sama näruselt nagu eelneval mahajätmiskatsel. Nagu ma eelnevalt ka mainisin, siis meie eelnevad luhtunud katsed ainult kinnitavad usku, et see on raske, kurnav ja ehk isegi võimatu ettevõtmine, et saada vabaks.

Allen Carr nimetab KÕIKI teisi meetodeidebaõnnestunud loobuja TAHTEJÕU MEETODITEKS (tahtejõuga, nõelad, plaastrid, nätsud jne). Kõik need lähenemised kipuvad rääkima suitsetajale asju, mida nad teavad niigi. Tegelikult pole ju tarvis, et keegi räägiks sulle, kui kallis see on, et see on orjus, pole tarvis sulle näidata koledaid kopse ja hambaid ning, et suitsetaja sureb 13 aastat varem. Kui need teadmised aitaksid sul kuidagi suitsetamist maha jätta, siis ei oleks maailmas vist ühtegi suitsetajat, sest sa tead kõike seda niigi.

Suitsetajana olin ma ekspert tahtejõumeetoditega suitsetamisest loobumises… täpsemini öeldes siis mitteloobumises, sest need lõppesid alati järgmise suitsuga.

Enamus katseid uusaastalubadusena suitsetamisest loobuda said läbi enne, kui Raekojaplatsis ilutulestik läbi sai.

Ei olnud vahet, kui veendunud ja pühendunud ma paar tundi enne olin, ma leidsin end alati mõtetel, et „ok, enne magamaminekut tehtud suitsud ei loe ja asi hakkab hommikul pihta“.

Pikim aeg, mis ma uusaastalubadusena olen suitsetamisest loobudes vastu pidanud, oli paar närust tundi peale ärkamist. Seda ainult seepärast, et ma ei viitsinud nii vara voodist tõusta ja poodi end vedada.

läbikukkunuMa tundsin end aasta esimesel päeval läbikukkunu ja kasutuna. Kas pole mitte hirmus viis alustada uut aastat?! Viimasel paaril suitsetamise aastal loobusin ma juba ka uusaastalubaduste andmisest- miks rikkuda peomeeleolu ärevuse ja teadmisega, et homme oled sa jälle läbikukkunud.

Seepärast anna sina endast parim, et sellist mõtlemist vältida. Naudi aasta algust- Naudi seda, et sul on võimalus alustada nii palju asju uuesti. Ära mõtle suitsetamisest loobumise peale. Lihtsalt tee otsus, et sa tuled seminarile ja jätka suitsetamist. Sa ei pea suitsetamist maha jätma seni, kuni sa oled täiesti valmis.

Sa ei pea seekord jätma suitsetamist kurva ja õnnetuna, ei pea kannatama selle hirmsa puudustunde käes. Selle asemel võid sa avastada, et suitsetamisest loobumine on oodatust palju lihtsam, seda on võimalik nautida ja juba väga lühikese aja pärast naudid sa palju enam seltskondlikke olukordi, tuled stressiga paremini toime, avastad, et lõdvestumine suitsuta on võimalik ning mis kõige olulisem- mittesuitsetamine saab sinu jaoks olema täiesti loomulik. Sa justkui ei olekski kunagi suitsetaja olnud.

Kui sa mõistad, kuidas suitsetamise lõks toimib, kui sa mõistad, et kõik need vastikud sümptomid, mille käes sa eelmistel loobumiskatsetel kannatasid, ei olnud põhjustatud nikotiinist (nikotiini ärajäämanähtusid tunnetad sa kui väga leebe, tühja ja ebakindla tundena), vaid vaimsest ja füüsilisest reaktsioonist sellele tühjale tundele.

Sa oled tõepoolest eelnevatel loobumiskatsetel tundnud füüsilisi tundeid, kuid tõsiasi on see, et nende põhjus on aga psühholoogiline ning neid ei põhjusta nikotiini ärajäämanähud. See on sulle väga hea uudis. See tähendab, et ainus, mida sa tegema pead, on saama enda mõtted paika ja just sellega Allen Carri meetod tegelebki.

Kui sa kahtled minu väites, et sinu kannatused ei olnud põhjustatud nikotiini ärajäämanähtudest, vaid hoopis sinu aju reaktsioonist nendele võõrutusnähtudele, siis mõtle hetkeks järgmisele näitele.

Kujuta endale ette väikest last, pisikest põngerjat, kellele antakse jõuluhommikul kingitusena üks mänguasi. Kujutle, kuidas lapse vanem kutsub ta lõunat sööma ja kuidas laps hetkega selle vastu sõdima hakkab, sest hetkel on söömine viimane asi, mida ta teha tahab ning ta ei ole nõus oma uut mänguasja käest panema.

Kujutle nüüd lapse vanemat, kel on nüüdseksjonn villand kutsumisest ja ootamisest, kes läheb lapse juurde ja võtab tal mänguasja käest. See, mis järgneb, on tohutu füüsiline reaktsioon- punane nägu, punnis silmad, ojadena pisarad, läbilõikav kisa lapse suust. Need on reaalsed füüsilised sümptomid, kuid need ei ole ju põhjustatud mingitest mänguasja keemilistest ärajäämanähtudest, vaid see oli puhtalt vaimne protsess:

MA TAHAN MÄNGUASJA!! – AGA MA EI SAA!! – ÜÄÄÄÄÄÄÄÄ- GRRRRRRRR

Täpselt sama protsessi peavad läbima suitsetajad, kui nad loobuvad suitsetamisest mõne tahtejõu meetodiga.

Suitsetaja: MA TAHAN SUITSU!!- AGA MA EI SAA!! – AAAARRRRGGGHHHHH!!

Loodan, et sa nüüd mõistad, et see füüsiline kannatus, mida suitsetajad loobudes kannatavad, ei ole nikotiinivajadus, vaid suitsetaja ei saa seda, mida ta tahab. See on see näriv puudustunne ja põhjus, miks suitsetaja tunneb seda puudustunnet, on see, et ta usub, et ta saab suitsetamisest mingit kasu, mingit naudingut või tuge.

Uskumus uskumuse järel, aitab Allen Carri meetod sul vabaneda sellest ajupesust. Selleks, et suitsetajal ei tuleks peale seda „AAAARRRRGGGGGHHH!!“ tunnet, tuleb lahti saada soovist suitsetada ning selleks tulebki lahti saada kõigist nendest uskumustest. Kuue tunniga aitame me teid selleni, et mitte ainult te ei igatse suitsetamist, vaid teil on siiralt hea meel, et te lõpuks ometi enam suitsetama ei pea.

Tundub liiga hea, et tõsi olla? Aga proovi järgi. Seminar maksab vähem, kui kolme kuu suitsetamine. Iga aasta, mis sa edasi lükkad, maksad sa suitsetamise eest neljakordse seminari summa. Me oleme meetodi toimimises niivõrd kindlad, et pakume AINSA suitsetamisest loobumise meetodina täielikku raha tagasi garantiid. Kui me ei saa aidata, siis me selle eest raha ka ei soovi.

esimene sammSee, et sa oled kahtlev ja murelik, kas see sinu puhul toimib, on täitsa ok. Usun, et 80% seminarile tulijaist ei usu (nad küll loodavad, kuid ei usu), et meetod nende puhul toimib. Kui sa vajad kinnitust, siis viska pilk peale edulugudele meie lehel ja/või helista mulle. Räägin sinuga meeleldi iga päev hommikul kümnest õhtu kümneni. Kui ma kohe ei saa vastata, siis helistan sulle esimesel võimalusel tagasi.

Loodan, et see aitas sind otsustamisele natukene lähemale ja me kohtume peagi. Sa ei saa kunagi kahetseda, et sa suitsetamise maha jätsid. Küll võid sa elu lõpuni kahetseda, et sa seda ei teinud.Esimese sammu astumine on tihti see kõige raskem ja enamus inimesi ei julgegi seda teha. Aga sina tule ja anname endast parima.

Raamat vs Seminar

Paljud inimesed on meiega ühendust võtnud ja öelnud, et nad on eelenvalt lugenud Allen Carri raamatut „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“. Raamatut, mida on maailmas müüdud üle 14 miljoni koopia, enam kui kolmekümnes keeles.

Nad ütlevad, et nad lugesid raamatu läbi, mõistsid kõike, mis seal kirjas, kuid ikka veel suitsetavad.

Miks?

Vastus on lihtne- me kõik toimime erinevalt. Allen Carri raamat on muutnud miljonite inimeste elu, kes on tänu sellele suitsetamisest vabanenud. Kuid osadele on raamatu lugemine nagu metsas kaardi järgi orienteerumine- see võib olla üsna keeruline ja sa oled silmitsi erinevate segavate teguritega, sul ei ole kelleltki küsida küsimusi, kui sa millestki aru ei saa, või ei suuda samastuda. Lisaks ei ole paljud raamatuostjad kunagi tervet raamatut läbi lugenud, sest raamatu võid sa alati kõrvale panna.

Seminar on aga justkui GPS-i kasutamine ja kõige efektiivsem viis vabaneda suitsetamisest. See juhib sind sellest lõksust välja ja sa ei pea tegema midagi muud, kui järgima juhiseid, mida kogenud terapeut sulle annab, et sellest labürindist pääseda. Terapeut on läbinud pika ja põhjaliku koolituse selleks, et muuta sinu suitsetamisest loobumine nii lihtsaks kui võimalik.

Seega, kui sa oled lugenud raamatut ja ikka veel suitsetad, siis ei tähenda see kindlasti seda, et meetod oleks sinu puhul kasutu, vaid äkki ei olnud raamatu lugemine sinu jaoks lihtsalt sobiv lähenemine.