Mul on raske maha jätta, sest mu partner suitsetab

See on hästi tavaline hirm inimeste puhul, kes abi otsima tulevad. Neil on hirm, et kui nemad üritavadki sõltuvusest välja pääseda, siis koduste kaaslaste tõttu kukuvad nad vanale rajale tagasi, sest langevad kiusatusse, kuna kodused suitsetavad või veibivad ikka edasi.

Kogu eesmärk Allen Carri meetodiga on see, et inimene, kes seminari läbib, ei ole endine suitsetaja, kes tahtejõuga end nikotiinist eemale hoiab. See oleks tavaline tahtejõuga tagasi hoidmine, mis oleks väga ebameeldiv ja ebaefektiivne viis, kuidas loobuda. Eesmärk on hoopis, et inimene, kes programmi läbib, lahkuks õnneliku mittesuitsetajana, kel on hea meel, et ta ei pea enam nikotiini tarvitama. Et ta ei vaataks teisi, kes nikotiinisõltuvuses enda vajadusi veibi, snusi või sigaretiga rahuldavad, kadedusega, vaid kaastundega, sest ka nemad olid kunagi samas olukorras, aga nüüd nad enam ei pea!

Eesmärk on, et inimene saaks vabaks. Tahtejõud on suurepärane jõud, kuid mitte nikotiinisõltuvusest vabanemiseks. Kui sa näed selle tarvitamisest enda jaoks mingit kasu ka peale loobumist- äkki sa tajud, et see rahustaks sind, või, et see aitaks igavust peletada, või aitaks sul mõtteid paremini fokusseerida, siis jääd sa elu lõpuni haavatavaks. Sa küll suudaksid tahtejõuga end eemal hoida (vahel oleks see lihtsam ja vahel kuramuse raske), aga sa pead olema kogu aeg valvel ja tegelema sellega, et kiusatusele mitte järgi anda.

Kuid kui sa mõistad tegelikke põhjusi, miks sa nikotiini tarvitasid. Kui sa näed sõltuvust mitte kui sõltlane, vaid kui vaba inimene, siis sa ei vaata enda suitsetavat kaaslast kadeduse ja trotsiga, vaid kaastunde ja mõistmisega, sest sa tead, mida ta tunneb.

Seega, ei, see ei muuda mahajätmist raskemaks kui keegi kodus edasi suitsetab. Vastupidi, kui ta näeb, et sa said sellega hakkama ning see polnud raskegi mitte, kingid sa talle lootust, et äkki saab tema ka.