Sotsiaalne suitsetamine

Enamus suitsetajaid, kes tulevad Allen Carri seminarile, on kunagi alustanud suitsetamist, et saada seltskonna osaks. Suitsetatakse, et paista vanem välja, tunduda natuke karmimana või lahedamana, näida seksikam. Alustades on suitsetamine vägagi sotsiaalne tegevus. Vähemalt nii paistab see välja.

Käiakse vahetunni ajal salaja nurga taga, pidudel suitsuruumides, töö juures suitsunurkades. Kooskäimise kohti on vägagi palju.

Kuid see on kõik jäämas unustuste hõlma. Need on erinevad põhjused, miks alustatakse, kuid need ei ole ammu enam põhjused, miks jätkatakse.

Mine suvalise suitsetaja juurde, kes on kimunud viimased 20 aastat ja küsi talt, miks ta suitsetab. Ta ei ütle sulle kunagi, sest see on seksikas, lahe või selleks, et karmim välja paista. Ei näe suitsetajad ennast nii, ega näe neid nii ka ühiskond.

Tavaliselt ütlevad suitsetajad vastuseks- see on mu viimane nauding, see aitab mul stressi maandada, see on lihtsalt üks harjumus, millest lahti ei saa, see aitab mul oma mõtteid mõelda ning omaette olla.

Kas tõesti on suitsud 20 aastaga nii muutnud, et sellest, mis oli lihtsalt lahe ja seltskondlik tegevus, on need muutunud millekski, mida vajatakse selleks, et oma mõtteid mõelda, et stressi maandada ja lihtsalt üks harjumus, millest lahti ei saa? Loogilisem on ju mõelda, et suitsud ei ole muutunud. Suitsud on ikka täpselt samasugused- sa süütad need põlema, hingad vingu enda kopsudesse ja puhud selle uuesti välja.

Küll on aga muutunud sinu nägemus suitsetamisest, sest aegapidi hakkab nikotiin sinu ajuga lollitama. Nikotiin on mürgine aine ja su keha võitleb pidevalt sellega, et seda sinust välja ajada. IGA hetk, kui sa ei suitseta, kannatad sa leebete nikotiini võõrutusnähtude käes. Need võõrutusnähud ei lase sul enam oma mõtteid rahulikult mõelda- sa pead mõtete seadmiseks suitsetama. Need tekitavad sinus pideva õrna stressitunde, et sa tunned vajadust eemale minna ja aega enda jaoks maha võtta. Kuid kuna see leebe nikotiinivõõrutus ei ole füüsiliselt eriti palju tuntav, siis järeldavadki väga paljud suitsetajad- mul ei ole probleem nikotiiniga, mul on lihtsalt üks harjumus.

Nikotiin suudab aju kerge vaevaga ära lollitada. Kui inimesel on käsil suitsetamisest loobumine, siis selleks, et see oleks lihtne, tulebki täielikult mõista, kuidas ta on lolliks tehtud. Miks suitsetaja arvab, et suitsetamine rahustab, kui nikotiin on ju tegelikult erguti. Kuidas saab erguti rahustada? Me ju ei joo enne magamaminekut Red Bulli, et parem uni tuleks. Ometi tunneb suitsetaja, et kui ta on närvis, on tal vaja rahustavat sigaretti. Seminaril me räägime need müüdid lahti, et suitsetaja ei tunneks, et ta jääb millestki ilma. Vasupidi. Et tal oleks hea meel, et ta enam suitsetama ei pea.

Suitsetamine on muutunud vägagi antisotsiaalseks tegevuseks. Sa oled võib olla seltskonna ainuke inimene, kes peab iga mingi aja tagant hetkeks põsti tõusma, minema välja, et mõte taas paremini jooksma hakkaks. Pealegi, kui sa oled suitsetanud juba 20 aastat, ei olegi sulle suitsunurga seltskond ammugi esmatähtis. Paljud naised näevad suisa vaeva, et keegi neid sigaretiga ei näeks.